Ivar Soopan: Kuidas EKRE mustad mehed murravad end rahva südamesse

"Sõidan iga nädal Eesti maakohtades ringi. Olen vestelnud kümnete ja kümnete väikestes maapaikades elavate inimestega. Jutuajamistes on kordunud üks muster – EKRE on tegija," kirjutab ajakirjanik Ivar Soopan portaalis Läänlane.ee

Ja ongi. Põhjendan, miks see nii on. Kõrvaltvaatajana.

Kui loen uudiseid EKRE tegevuse kohta, siis on selge, et EKRE on valinud nutika tee, kuidas oma seisukohti rahvale selgitada ja need inimeste mällu söövitada. Võib vaielda ekrelaste seisukohtade sisu üle, aga rahvale tunduvad need meeldivat, ja lõppude lõpuks saab ning tohib ka nii mõelda ja teha. Kes viskab esimese kivi ja ütleb, et pole kunagi püüdnud võita rahva poolehoidu sellega, et ütleb rahvale seda, mis rahvale meeldib?

Loomulikult on see populism – kui ebamugav see sõna poliitikute jaoks ka ei oleks, on see nii. Poliitiline populism on vastandamine. Keegi on kellegi vastu, ehk siis mingid poliitikud teevad kõik selleks, et nad oleksid teadlikud, mille vastu rahvas on, ning asuvad siis rahva poolele ja ütlevad kindlasõnaliseks välja: just nii, meie oleme ka selle vastu!

Samas lisatakse ka ise auru juurde ning kanaliseeritakse rahulolematute inimeste arvamust meediakanalite ning rahvakohtumiste kaudu veelgi rohkem eliidi vastu. Vahel ebaõiglaselt, vahel mitte. Tähtis on aga olla rahva poolel.

Nii on lihtne teha, sest opositsioonis olles pole lubaduste vastutust – poolt valida on lihtne. Kui EKRE jõuab valitsusse (küll jõuab), peab ta tegema kompromisse. Eestis ei teki kunagi üheparteivalitsust (kuigi see mõte paistab EKRE-le meeldivat), seega peavad nad kuskil järele andma. Kui jõuavad valitsusse, siis räägime populismist uuesti.

Osavad psühholoogid

Üks vana reegel ütleb nii: ole esimene, ütle oma tõde välja enne teisi, ära jää ootama, mida konkurendid ütlevad, vaid täida see aeg, kuni teised mõtlevad ja ärkavad, oma tõe järjepideva kuulutamisega. Räägi, räägi, räägi ja tee seda otse kohale minnes, inimestele silma vaadates, emotsionaalselt, hingestatult. Lihvitud kõnepidamisoskus ja miimika, kiire reaktsioonivõime oponendi öeldule – Helmed on väga head kõnepidajad ja see meeldib inimestele.

Selleks ajaks, kui teised erakonnad ja poliitikud ärkavad, ei usu neid enam keegi ja nende ideed ei jõua kohale. Seda enam, et need „teised“ on enamjaolt võimulolijad, kes on paljude rahulolematute valijate silmis niikuinii kõiges halvas süüdi. Neid lihtsalt ei usuta – korrutagu nad oma tõde palju tahavad, kirjutab ajakirjanik Ivar Soopan portaalis Läänlane.

Aga EKRE-t usutakse, sest nende esimesena öeldud teesid on kõige paremini meeles, nad pole võimul olnud ja nad pole seaduste taga, mis on kellelti raha ära võtnud või kellelegi juurde andnud.

Lihtsustatult ja liialdatult öeldes on Eesti vaesuse juures ju nii, et isegi, kui kellelegi raha juurde annad, tuleb see ära võtta kelleltki teiselt. Muidu pole midagi anda. Katsu siis võimul olles populaarne olla.

EKRE mustal lipsul aga valitsemisega kaasnevaid valgete rantidega rasvaseid kartulisalatiplekke pole. Ent see pole kõige olulisem – keegi peab ju opositsioonis olema. Praegu on EKRE, ent pange tähele – see muutub.

EKRE teeb kõigepealt 2017. aasta oktoobris kohalikel valimistel kindlasti kõva tulemuse ja juhatab sellega sisse 2019. aasta Riigikogu valimiste edu. Kui just midagi põrutavat ei juhtu, mis EKRE senist puhast lipsu ja kaabuäärt määriks. Senine aeg on näidanud, et nende meeste pintsaku all on kuulikindel vest.

Maskuliinsed juhid

Sellega meenub üks nüanss – EKREs on pildil ainult mehed. Avalikust meediavaatest on kadunud ka kõige lootustandvam EKRE naine, Mart Helme abikaasa Helle-Monika Helme.

Kogu EKRE joon on maskuliinne, jõuline juhtimine ja mehelikkuse ülistamine. Vaadake kaksikuid Helmeid, vabandust, isa ja poega Mart ja Martin Helmet – laitmatu must pintsak, viisakas triiksärk ja rahvusvärvides lips, pikk must mantel, laia äärega must kaabu, pikk must sall.

Mida saavad peaministri punased või triibulised sokid selle vastu?! Räägitakse, et Helmed on siiski hella hingega ja kannavad samuti triibulisi sokke, kuid neil vahelduvad mustad triibud mustade triipudega, et varjata seda väikest saladust.
Ärge imestage, kui peagi näeme tänavapildis samasuguse välimusega mehi. Helmed on nagu Michael Jacksonid (vabandust, kui see nüüd senjööre mingil põhjusel solvas) – osa rahva jaoks on nad staarid, kelle laval tehtud moon-walki püütakse uhkusega jäljendada.

Imidž kõneleb enda eest ja see imidž ütleb: mina valitsen, sina allud. Jõulisusel on poliitikas imekspandav jõud. Alfaisased valitsevad maailma – ajalugu on seda näidanud ja see on inimlik. Tegelikult rohkem küll loomalik, aga ürginstinktid töötavad alateadvuses ning seda ära kasutades jõuab kindlalt sihile.

Vaadake võrdluseks enne haigust samalaadset joont kasutanud Edgar Savisaart. Nahast mantel, suur ja võimas sõiduauto, otsekohene läbipuuriv pilk, näpuga enesekindlalt vehkimine… Või meenutage tema vihmavarjuhoidjate haaremipildi mõjusust – alfa rõhutab enda võimu ja jõudu, näidates end hapramatest ümbritsetuna. Kui sopalehtedes peaks ilmuma veel mõni kuulujutt suhetest noore ja kauni naisega, siis see paneb alfaisase rinnakarvad veelgi tihedamalt vohama.

Rahvale meeldivad tugevad juhid. Iseasi, kas me Savisaare puhul saame sellest enam rääkida, sest vihmavarjuhoidjatest kipuvad sirguma tugevad naised, kes kõnnivad minema ja jätavad peremehe vihma kätte istuma.

Tulemuslik avalöök

Märtsi viimasel päeval alustasid Mart ja Martin Helme ning teised erakonna liidrid maratoni „Kahekõne rahvaga“. Imetlusväärselt valitud pealkiri, mis iseloomustab hästi kogu ettevõtmist ja meeldib inimestele. Kaalutletud ja tark moodus võita poolehoidu.

Mehed sõidavad kogu Eesti läbi, pistavad inimestele käe pihku, kinnitavad üle, et nad on rahva poolel ja eliidi vastu. Nagu eespool öeldud, on sel tulemus. Ega see jää viimaseks tuuriks. EKRE on seesuguseid kohtumisi kogu aeg teinud ja teeb veel. Ainult et nüüd on neil kohtumistel väike, aga kõnekas vahe sees.

Kui seni vaadati inimestele silma väikestes pubides ja kohvikutes, siis nüüd domineerivad kohtumispaigana kultuurimajad, seltsimajad ja raamatukogusaalid. Teisisõnu – poolehoidjaid on tulnud juurde, vaja on suuremaid saale.

Samm-sammult suuremaks, mõjusamaks. Helmed oskavad suurelt mõelda. Tõrvikurallid toovad järjest rohkem inimesi välja ja miks mitte teha valimiste eel lauluväljakul üks „väike“ kokkusaamine?

Tahan selle jutuga lüüa pikalt võimu nautinud poliitikute kaitsetuks jäetud kohta – alahindate EKRE-t. Suurelt. Te ei käi regulaarselt nädalavahetustel väikestes kohvikutes ja seltsimajades inimestega rääkimas. Te räägite teleri kaudu valitsuse pressikonverentsidel ja lähete seal ka omavahel tülli. Vaid mõni kuu enne valimisi katate küpsiselaua ja loodate, et see toob edu. Võib-olla vahepeal tõigi – siis, kui Helmed polnud Rahvaliidu varemeid üle võtnud ja üles ehitanud.

Tegelikult veel populaarsemad

Kui koalitsioonipoliitikud arvavad, et viimase avaliku küsitluse tulemused oli juhus, siis nad eksivad. Tuletan seda tulemust meelde.

Turu-uuringute AS-i küsitlus andis märtsi teises pooles EKRE toetuseks 19 protsenti. Seda oli peaaegu sama palju kui Reformierakonnal (20%).

Turu-uuringute AS küsitles 22.-28. märtsil 1000 valimisealist Eesti kodanikku. Kuna küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas, siis pakun, et EKRE toetus on tegelikult veelgi suurem.

Miks? Hiljuti kohtusin maal inimesega, kes küsis, mis on digileht. Aga miks ta peakski teadma? Kõik eeldavad, et see on justkui iseenesest mõistetav, et inimesed on nii- või naasugused ja on kõik kõvad internetitundjad. Ei ole ja ei peagi olema.

Väikestes maakohtades on kõige aktiivsemad valijad eakad, kes ei istu arvutis, vaid ajavad oma maaeluasju ning paljudel polegi arvutit. Seega pakun, et küsitlus ei näidanud EKRE pooldajate tegelikku hulka, sest arvamust sai küsida inimestelt, kel on arvuti ja internetiühendus või kes neid regulaarselt kasutavad.

Kui lisada veel asjaolu, et suure tõenäosusega viib Keskerakonna võimuvõitlus paljud nende senised pooldajad olukorda, kus nad ei tea enam, mis või kes on õige või vale, võivad nad valimissituatsioonis otsida uut jõudu, kelle poolt hääletada.

Arvate, et Keskerakonna valijad hääletavad edaspidi Reformierakonna, IRL-i, Vabaerakonna või sotside poolt? Võib-olla mõni mõtleb sotsidele, aga pigem ikka EKRE-le.

Ekrelased istuvad pidevalt koos keskerakondlastega Tallinna TV stuudio laua taga ja müdistavad kõvasti. Keskerakonna pooldajail on see pilt silme ees. Maal vaadatakse Tallinna TV-d üsna palju. Veel eelmine nädal tsiteeriti mulle Eesti-ringkäigul ekrelaste lauseid Tallinna TV saateist, millest kuulnudki polnud.

Samal ajal kui enamik teisi meedia ja avalikkuse hambusse jäänud Riigikogu liikmeid otsivad vabandusi, miks tal on ikkagi vaja tasuda parlamendiliikme kuluhüvitise eest isikliku auto liisingumakseid, loobuvad ekrelased sellest sootuks.

Millegipärast arvan, et kallite BMW-de, Lexuste, Audide ja Dodge’idega rahvaesindajatel on pärast seda oma autodega väga keeruline valimiste eel maakultuurimajadesse valijatega kohtuma sõita. Rikutud mainet ei aitaks parandada isegi tagasihoidliku hoburakendiga kohaleminek, sest see poleks enam usutav. EKRE napsas punkti juba endale, mis kohalikel valimistel tähendab lisakohti volikogudes ja hiljem Riigikogus.

See jutt oli tegelikult unenägu. Kellelegi õudusunenägu, kellelegi märg ja kellelegi tulevikku ennustav. Kindel on aga see, et võimulolijad ei paista taipavat, milles nende probleem seisneb ja kui populaarne EKRE tegelikult on. Minge maale ja näete!