Pealtkuulamisskandaali uurimise peatamine tõi Makedoonias rahva tänavaile
Opositsiooniliider Zoran Zaev nimetas Ivanovi sammu ebaseaduslikuks ning pealinnas Skopjes tulid inimesed tänavatele meelt avaldama, vahendab AFP.
Televisioonis üle kantud pöördumises rahva poole ütles Ivanov, et peatab õiguslikud protseduurid, et lõpetada poliitiline kriis, mis lõpeb demokraatlike valimistega.
Zaevi juhitud Makedoonia sotsiaaldemokraatlik liit (SDSM) süüdistas eelmisel aastal tollast peaministrit Nikola Gruevskit umbes 20 000 inimese, sealhulgas poliitikute ja ajakirjanike pealtkuulamises, ning väitis, et salvestused paljastavad kõrgetasemelise korruptsiooni.
Valitsus eitas süüdistusi ja esitas süüdistused hoopis Zaevile. Zaevit süüdistati spioneerimises ja katsetes riiki destabiliseerida.
Pealtkuulamisskandaali ja kõiki süüdistusi on uurinud eriprokurör.
Endine tugev juht Gruevski, kes on presidendi poliitiline liitlane, oli üks neist, keda uurimine puudutas. Veel olid uurimise all Zaev, endine siseminister Gordana Jankulovska ja endine luureülem Sašo Mijalkov.
„President Ivanovi tänane otsus mitmetele ametnikele armu anda tekitab tõsist muret,“ teatas Euroopa Liidu välispoliitikaametkond oma avalduses. „Me kutsume kõiki pooli vältima sekkumisi, mis ähvardavad õõnestada aastaid kestnud pingutusi riigi sees ja rahvusvahelise kogukonna abiga seaduste ülimuslikkuse tugevdamiseks.“
Euroopa Liidu laienemisvolinik Johannes Hahn ütles Twitteris, et Ivanovi otsus ei ole kooskõlas tema arusaamisega seaduste ülimuslikkusest.
Hahn kutsus Makedoonia poliitikuid naasma läbirääkimistelauda ning hoiatas, et hiljutine poliitiline tegevus seab Makedoonia euroatlantilise tuleviku tõsisesse ohtu.
Makedoonia on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik alates 2005. aastast, kuid liitumisläbirääkimised pole veel alanud.
Zaev ütles, et presidendi otsus rikub eelmisel aastal saavutatud Euroopa Liidu vahendatud poliitilist kokkulepet kriisi lõpetamiseks, ning kutsus meeleavaldajaid tänavatele tulema. Mõnisada inimest koguneski teisipäeva õhtul prokuratuuri juurde.
Pealtkuulamisskandaal kutsus omal ajal Skopje tänavatel esile rivaalitsevaid meeleavaldusi, mis panid Euroopa Liidu sekkuma ja läbirääkimisi vahendama.
Kõik poliitilised parteid nõustusid kriisi lahendama ennetähtaegsete valimistega, mis määrati alguses 24. aprillile, kuid lükati siis edasi 5. juunile, sest opositsioon ja rahvusvaheline kogukond kartsid, et valimised ei ole vabad ega ausad.
