Väärteo trahviühiku kahekordistamise eelnõu kukkus riigikogus läbi
Kuigi koalitsioonierakondadel oli kindlus, et seaduse vastu võtmiseks vajalikud 51 poolthäält olid olemas, siis kolmanda lugemise lõppedes kogus muudatus 50 koalitsioonisaadiku hääled, kuna muudatuse vastu oli Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin, vahendab ERR.
Koalitsioonileppes ette nähtud trahviühiku kahekordne tõus peaks alates sellest aastast tooma riigieelarvesse 10 miljonit eurot lisaraha.
„Karistuspoliitika eesmärk peab olema vastuvõetamatu käitumise tõkestamine, mitte varjatud maksuraha kogumine,“ rääkis riigikogu ees Keskerakonna fraktsiooni liige Toomas Vitsut ja viitas, et puudub arvestatav analüüs, mis indekseeriks, milline on see õige trahvimäärade tase. „Näib, et latt on asetatud teatud kõrgusele kellegi kõhutunde järgi või ka Exceli tabeli järgi, mis näitab, kui palju on vaja riigieelarve täitmiseks trahvimäärasid tõsta. Ametnikud ja ministrid, kes on muudatusi kavandanud, ei ole kindlasti arvestanud ühe asjaga. Nad ei ole arvestanud inimeste sissetulekuga ja sellega, et pärast trahvide tasumist peab inimestele alles jääma raha, millega saab kuidagi ära elada. Me ei saa määrata trahvi nii, et osal inimestest jätab see pere, kes ju tegelikult milleski süüdi pole, näljapajukile ja teistele on see vaid peenraha.“
Vitsut pakkus trahvide alternatiivina välja ühiskondlikult kasuliku töö. „Me teame, et algatus "Teeme ära!" korraldab igal aastal talgupäeva, mil meie metsad ja ümbrus saavad tunduvalt puhtamaks. Arvestades prügi hulka meie umber, saab vastutustundlike kodanike tõttu neil talgupäevadel koristatud ainult murdosa sodist ja ühiskondlikult kasulike tundide kasutuselevõtt selles valdkonnas on tegelikult üks ammendamatu võimalus. Ma usun, et iga kiiruseületajat paneks mõtlema, kas tasub gaasipedaali üleliia suruda, kui selle tõttu võib ees oodata terve päev luua- ja kühvlitööd,“ arvas Vitsut ja lisas, et iseenesest on prügi koristamine kasulik ja kehaliselt liikumist soodustav tegevus, nii et mida enam inimesi suunata sellega tegelema, seda kasulikum on see nii inimesele endale kui ka ühiskonnale. Vitsutiga nõustus Martin Helme, kelle sõnul muutuks selle seadusemuudatuse tagajärjel politsei rahakorjamisasutuseks.
Sotsiaaldemokraadi Andres Anvelti sõnul võib trahvimäärade tõstmises fiskaalpoliitiliste meetmete otsimine olla küll väga kõlav, kuid on sellegipoolest sisutu. „Mina olen kindel, et see on karistuspoliitika osa. Kui me võtame fiskaalpoliitiliselt, siis toome näite. Alles poolteist aastat tagasi tõusid rahalised karistused kuritegude sooritamise eest, kus on see ette nähtud, 3,5 korda. Riigieelarve mõju oli sellest mitte 3,5 korda, aga 10–11%. Kui me räägime sellest, kuidas politsei neid trahve, nagu siin eelkõnelejad rääkisid, lajatab ja töötab trahvimasinana, siis on hea teadmine, ma arvan kõigil meil, et kui eelmine aasta määrati Eestis üle 150 000 trahvi, siis maksimummäär kohaldati 173 korral. See näitab, et see ei ole rahamasina poliitika.“
Anvelt toonitas, et selle eelnõu puhul tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et miinimumtrahv on täna kehtivas seaduses 12 eurot ehk kolm ühikut, kuid eelnõuga langeb see ühe ühiku ehk kaheksa euro peale. „Ei maksa ka seda ära unustada, et trahvi vabatahtlik täitmine tõuseb muide 15-lt 45-le päevale ehk inimene, kui ta on eksinud, siis teda ei pea rahast tühjaks pumpama, talle antakse võimalus ära oodata järgmine palgapäev,“ lisas ta.
„Kui me rääkisime siinsamas sellest "Teeme ära!" kampaaniast, millest ma ise olen ka mitmeid kordi osa võtnud, siis alati on ju tegelikult selline paha tunne, et sa koristad teiste järgi seda, võib öelda niimoodi, läga, ehitusprahti, mis on metsa alla viidud. Miks seda tehakse? Sest tihtipeale hirm karistuse ees, mis võib sellele järgneda, nendel inimestel, kes ei hooli meie ühiselust, on tegelikult väiksem kui see summa, mille eest ta saaks seda viia prügimäele,“ põhjendas Anvelt.
Eelnõule ekspertarvamuse kirjutanud kohtunikelt ja kohtujuristidelt pälvis eelnõu kriitikat. Nende sõnul on juba praegu inimestel raskusi trahvide tasumisega ning tendents, et trahvi maksmisele eelistatakse arestikambrisse saatmist, on kasvav.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on trahvieelnõu tänane ebaõnnestumine Riigikogus küllaldast häältehulka omava koalitsiooni esimene suur läbikukkumine Riigikogus. "Tegemist oli valel alusel põhineva käsitlusega, mis püüdis seada karistuspoliitika pigem riigieelarve täitmise vankri ette."
Herkeli sõnul ei saa selle hääletuse mõju alahinnata ning tema meelest saab tänase hääletustulemuse mõju olla kahesugune. "Esiteks võib see olla koalitsiooni suurema murenemise algus, sellisele juhtumile võivad järgneda mitmed uued läbikukkumised. Tähelepanuväärne on seejuures see, et oluline vastuhakk sai alguse just koalitsiooni juhterakonnast.
Teiseks võib see viia ka valitsuse halva poliitika revideerimisele.
Paremal juhul asendub riigieelarve täitmine ükskõik mis vahenditega mõistlikuma maksu-, karistus- ja muu poliitikaga, nimetas Herkel. Vabaerakond peab õigeks teist varianti, kuid kahjuks tundub tõenäolisem esimene," lisas ta.
