Kuid selge pole see, kui palju muutub Eesti riik sellest meile meeldivamaks ja oma riigi pidamine taskukohasemaks.

Üsna usinalt on hakanud levima arvamus „riigireform on justkui mingit sorti kõiksuse reform”, hindas praegust seisu riigireformi idee autor advokaat Jüri Raidla möödunud neljapäeval riigikogus teema arutelul. Tõepoolest, on palju arusaamu, mis see riigireform on või olema peaks. Näiteks Raidla visioonis on tähtsal kohal riigijuhtimise institutsionaalsed ümberkorraldused – riigikogu vähendamine 71 liikmeni, peaministrile riigi peastrateegi rolli andmine, maavalitsuste kaotamine –, aga ka laiemad teemad nagu ahistava õigusloome ohjeldamine ja ametnikkonna vähemalt 15% vähendamine. Ent peaminister Taavi Rõivas kirjeldas samal arutelul riigireformi palju üldisemas võtmes: eesmärk on tagada kogu Eestis kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, ettevõtjate halduskoormuse vähenemine suheldes riigiga ning avaliku sektori efektiivsuse ja paindlikkuse suurenemine.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega