Kuidas tekkis Brasiilia valitsuskriis ja mis saab edasi?
Pühapäeval avaldas Brasiilia parlamendi alamkoda umbusaldust riigi presidendile Dilma Rousseffile. Delfi seletab poliitilise kriisi tagamaad lühidalt lahti.
Oktoobris tuvastas Brasiilia riigikontroll, et president manipuleeris 2014. aastal teiseks ametiajaks kandideerides valitsuse pangaarvetega, et lasta eelarvedefitsiiti kunstlikult väiksemana paista. Riigikontrolli teatel varjati niimoodi 106 miljardi reaali (praegu 26,6 miljardi euro) eest kulutusi. Väidetavalt jätkus sama praktika ka mullu. Kriminaalvastutusele ei saa presidenti selle rikkumise eest võtta, küll aga annab see juriidilise aluse umbusalduse avaldamiseks.
Mida talle veel ette heidetakse?
Kaks aastat tagasi vahistati rahapesus süüdistatuna naftafirma Petrobras juhtkonna endine liige. Sellest võrsus riigi ajaloo suurim korruptsiooniskandaal, kuna vahistatud direktor asus sisse rääkima teisi ametnikke ja poliitikuid. Kuritegudes kahtlustatakse mitut Rousseffi parteikaaslast, sealhulgas endist presidenti Luis Inácio Lula da Silvat. Rousseff ise töötas Silva valitsusajal energeetikaministrina, vastutades ka Petrobrasi eest.
Esiteks: presidendile pole ühtegi ametlikku süüdistust esitatud. Teiseks: kui riigi pangaarvetega manipuleerimine ka aset leidis, on tegu Brasiilia valitsuste jaoks üsna tavapärase praktikaga, mis on päriskorruptsiooniga võrreldes pealegi üsna süütu veesegamine. Kolmandaks: presidendi põhivastast, parlamendi spiikrit Eduardo da Cunhat ootab kohus süüdistatuna miljonite dollariteni ulatuvas altkäemaksu võtmises. Parlamendis on üldse umbes 150 kuritegudes süüdistatavat saadikut, kellest enamik hääletab Rousseffi vastu. Seega: asi ei ole korruptsioonivastases võitluses, vaenlased leidsid lihtsalt võimaluse president ametist kangutada.
Mida arvab rahvas?
Kuigi tänavatel toimub massimeeleavaldusi nii Rousseffi toetuseks kui tema vastu, näitavad arvamusküsitlused, et kunagi ülipopulaarse presidendi täht on loojunud. 60% kodanikest toetab Rouseffi tagandamist, vaid 10% kiidab tema tegevuse heaks. Riigi majandus on rängas languses ja analüütikud hoiatavad, et ees seisab aastatepikkune kriis.
Mis saab edasi?
Nüüd, kui parlamendi alamkoda on nõudnud Rousseffi tagandamist, läheb hääletus edasi senatisse. Kui senat küsimuse arutada võtab, astub president ajutiselt tagasi ja tema kohuseid hakkab täitma asepresident Michel Temer. See kõik peaks juhtuma lähinädalatel. Meediasse lekkis juba lindistus, kus asepresident Temer ametisseastumise kõnet harjutab. Arvatavasti nõuab ka senat nüüd presidendi taandamist. Rousseff võib sel juhul kaevata edasi ülemkohtusse. Sama tegi 1992. aastal tagandatud president Fernando Collor de Mello, ent ülemkohus lükkas apellatsiooni tagasi.
