Euroopa Parlamendi vahendaja Richard Howitt väljendas intervjuus 24Vestile muret riigi heaolu pärast, kui Skopje eirab Brüsseli soovitusi.

Howitt ning teised Euroopa Parlamendi liikmed Eduard Kukan ja Ivo Vajgl ning Euroopa Liidu laienemisvolinik Johannes Hahn tegid 22. aprillil avalduse, milles öeldakse, et Makedoonia valitsusele võidakse kehtestada sanktsioonid, kui autoritaarne kurss jätkub.

Poliitiline kliima hakkas Makedoonias järsult halvenema pärast 12. aprilli, kui president Gjorge Ivanov andis armu kõigile pealtkuulamisskandaaliga seotud tipppoliitikutele.

Lääne vahendusel eelmisel suvel sõlmitud Pržino kokkuleppe järgi nimetas Makedoonia parlament kahe võtmetähtsusega ministeeriumi – siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi – juhtideks opositsiooni esindajad. Uus siseminister Oliver Spasov on aga hoiatanud, et valitseva partei ametnikud ministeeriumis on võimu haaranud ning tema alluvad keelduvad käske täitmast ja annavad aru ainult valitseva erakonna VMRO-DPMNE fraktsiooni juhtkonnale.

Reedel leidis Skopjes aset kolm erinevat meeleavaldust.

Hommikul avaldasid meditsiinitudengid meelt loosungi all „Me ei ole laborirotid!“ muudatuste vastu meditsiiniõpingute seaduses, mis väidetavalt halvendab saadava hariduse kvaliteeti. Tudengite sõnul pole nende protest muu protestiliikumisega seotud.

Sama päeva pärastlõunal korraldasid valitsusvastase meeleavalduse opositsioonis olevad Makedoonia albaanlaste erakonnad. Nende loosungid, milles oli juttu fabritseeritud kohtuasjadest albaanlaste vastu, tuletasid meelde albaanlaste rahvusliku vabastusarmee konflikti Makedoonia julgeolekujõududega, mis tipnes 2001. aastal.

„Värvilise revolutsiooni“ meeleavaldused koguvad aga üha rohkem hoogu. Iga päev kell 18 kogunevad tuhanded inimesed eriprokuratuuri hoone juurde ning marsivad seejärel mööda mitmete ametiasutuste hoonetest.

Kõik need protestid on vägivallatud, kuigi politsei arvukas kohalolek on eriti siis, kui marsivad albaanlased, aidanud pingeid leevendada.

Meeleavaldajad sodisid reedel värviga üle uue audio- ja audiovisuaalsete meediateenuste agentuuri hoone. Karjuti: „See oli park,“ ning mõisteti hukka nii valitsus kui ka ebaseaduslike hoonete ehitamine riigimaale ja meediaseadusandluse silmakirjalikkus.

Üks lekkinud pealtkuulamissalvestisi, mis tekitas 2015. aasta mai esimesel poolel Makedoonias poliitilise kriisi, näitas, et valitsus hävitas pargi 2013. aastal pärast seda, kui endine peaminister Nikola Gruevski otsustas piirkonda „kaunistada“ „barokse“ administratiivhoonega karistuseks kohalikele elanikele, kes ei valinud eelmistel valimistel tema erakonda.

Kodanikuaktivistid nimega Parkobrani („Pargi kaitsjad“) okupeerisid pargi, kuni 400 politseinikku kogu kesklinna sisse piiras ja 11 aktivisti vahistas.

Väljaanne Balkan Insight kirjutas, et park hävitati, kui Makedoonias tähistati suurimat püha Ilindeni, kui Skopje jääb pooltühjaks, sest paljud sõidavad selleks ajaks maale.

Laupäeval algas protestimine nagu tavaliselt prokuratuuri juures, kuid peagi suunduti põhiseaduskohtu hoone juurde.

Politseiahelik peatas meeleavaldajad Goce Delčevi sillal ning kui edasi minna ei olnud võimalik, mäkerdasid meeleavaldajad värviga kokku sillale 2010. aastal paigutatud pronkslõvid.

Liikumise blokeerinud politseinikele lasti peeglite abil valgust näkku.

Meeleavalduse lõpetuseks seisti tund aega valitsuse hoone juures.

Protestiliikumine jätkub ka teistes linnades. Traditsiooniliselt vaikses provintsilinnas Tetovos on esimest meeleavaldust oodata teisipäeval, Bitolas ja Strumicas on meeleavaldused kestnud juba päevi.