Välisminister Kaljurand ei taha rääkida USA avaldusest NATO laienemise peatumise kohta
Delfi palus välisminister Marina Kaljurannal täna kommenteerida USA NATO suursaadiku Douglas Lute’i sõnumit, mille kohaselt on NATO laienemine aastateks või isegi rohkemaks peatunud.
Kõrge USA ametnik leidis, et Põhja-Atlandi alliansi laienemine on välistatud Venemaa ning seal toimuva tõttu, sest võiks olukorda idanaabri juures asjatult halvemaks teha. „Kui alusena aktsepteerida Venemaa sisemist nõrkust, võib-olla jätkuvat allakäiku, siis ei ole mõistlik nüüd edasi liikuda, sest see võib allakäiku kiirendada või destabiliseerida,” rääkis Lute möödunud nädala lõpus Londonis toimunud foorumil.
Delfi palus välisministril selgitada, mismoodi peaks Lute’i avaldusse suhtuma. Kas ta öeldut tuleks võtta ametliku seisukohana või on see kõigest ühe ametniku arvamus; kuidas see mõjutab meie välispoliitikat ning kas öeldu võiks käia ka Soome ja Rootsi kohta?
Välisminister Kaljurand saatis nende küsimuste peale pressiosakonna vahendusel avalduse, kus minnakse USA NATO saadiku seisukohtadest ning nende mõjust peatumata üle.
„Eesti poliitika NATO laienemise osas püsib muutumatuna: me oleme toetanud ja jätkame NATO avatud uste poliitika toetamist. Igal riigil on õigus valida oma julgeolekulahend ise ning need riigid, kes soovivad saada NATO liikmeks ja täidavad vastavaid kriteeriume, peavad omama võimalust alliansiga liituda,“ väitis minister vaatamata sellele, et alliansi võimsaima riigi suursaadik on äsja mustvalgel vastupidist rääkinud.
Kaljurand rõhutas veel, et NATO teeb oma otsuseid liikmelisuse kohta iseseisvalt. „Seda näitab ka viimane kutse Montenegrole, kelle liitumisprotokoll peaks saama allkirjad lähiajal,“ tõi ta näite oma jutu tõestamiseks, kuigi USA saadik viitas NATO laienemise peatamisest rääkides konkreetselt Gruusia ja Ukraina olematuks muutunud võimalusele alliansi liikmeks saada ning ei viidanud kuidagi Montenegro liikmelisusele, kus on jäänud läbida formaalne lõpusirge.
„Avatud uste poliitika näol on olnud edulooga liituda soovivate riikide stabiilsuse, demokraatia arengu ja õigusriigi kujunemise soodustamisel ning see peaks jätkuma,“ rõhutas Kaljurand veel lõpetuseks kordagi oma vastuses isegi USA-d nimetamata.
