Izvestija: Venemaa loob läänesuunal NATO-le vastuseismiseks „soomustatud rusika“
Maaväed
Kuni 2014. aastani võisid Vene relvajõud läänepoolsel strateegilisel suunal NATO-le vastu panna vaid mõned tanki- ja motolaskurbrigaadid, milles igaühes oli 4000 meest, ning ühe õhudessantdiviisi, kuid sõna otseses mõttes kahe viimase aasta jooksul on loodud ülivõimas soomustatud „rusikas“, mis on varustatud tehnika viimase sõnaga, teatab Izvestija.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles 4. mail kaitseministeeriumi juhtkonna valitud nõupidamisel, et võetakse tarvitusele mitmeid meetmeid, et seista vastu NATO jõudude suurendamisele Venemaa piiride vahetus läheduses. Jutt käib kolme uue diviisi moodustamisest.
Šoigu ei rääkinud uute väekoondiste kohta üksikasju, kuid Izvestija teatel on juba teada, et jutt käib 150. motolaskurdiviisist, mis hakkab paiknema Rostovi oblastis Novotšerkasskis, ja 10. tankidiviisist, millele rajatakse praegu infrastruktuuri Nižni Novgorodi oblastis Bogutšarõs ja Valuikis.
Kolmanda diviisi kohta praegusel hetkel täpseid andmeid ei ole, teatab Izvestija, kuid esialgse informatsiooni järgi on see motolaskurdiviis ja hakkab paiknema Smolenski oblastis.
Iga diviis koosneb Izvestija teatel neljast motolaskur- või tanki-, õhutõrje raketi- ja suurtükipolgust ning mitmest üksikpataljonist, sealhulgas insener-sapööri-, luure- ja isegi raadioelektroonilise võitluse pataljonid. Lisaks sellele on neis üle 10 000 sõduri ja ohvitseri, sajad tankid, jalaväe lahingumasinad, soomustransportöörid, iseliikuvad haubitsad ja teised relvasüsteemid.
Izvestija kirjutab, et Venemaa eelmise kaitseministri Anatoli Serdjukovi ja kindralstaabi ülema Nikolai Makarovi ajal räägiti, et diviisid on kaasaegses sõjas oma aja ära elanud ning tulevik kuulub väikestele ja kompaktsetele brigaadidele. Izvestija küsib, miks moodustab Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond nüüd strateegilisel suunal, kus Venemaad ähvardab NATO, taas diviise.
„Diviis on raske vasar, millega on võimalik murda kaitse, mis on koostatud arvukatest ja hästi relvastatud NATO üksustest, aga ka sama edukalt olla kaitses. Vene motolaskur- ja tankibrigaadid suudavad seevastu avatud lahingus vaevalt kinni pidada „raskeid“ diviise, sest nende trump on mobiilsus. Teiselt poolt võivad brigaadid aidata ka kaitses mobiilse reservina, mis on võimeline meie kaitsepositsioonidest läbimurdmise korral lahingusse astuma ja augu sulgema, hävitades vaenlase. Sellises korras täiendavad diviisid ja brigaadid teineteist orgaaniliselt ja just seetõttu teatas Venemaa maavägede ülem Oleg Saljukov, et vaatamata vastu võetud otsusele moodustada diviisid, ei kavatse keegi ka brigaadidest loobuda,“ kirjutab Izvestija.
Izvestija teatel on sealjuures praegu nähtav diviiside moodustamise tendents: lisaks kolmele uuele väekoondisele on juba Vene armees 2. kaardiväe Tamani motolaskurdiviis ja 4. kaardiväe Kantemiri tankidiviis. Just Moskva lähedal Alabinos ja Naro-Fominskis ning Nižni Novgorodi oblastis Bogutšarõs baseeruvad tankistid saavad esimesena oma käsutusse uued tankid T-14 Armata, jalaväe lahingumasinad Kurganets ja iseliikuvad suurtükid Koalitsija.
Eelmise aasta lõpus formeeriti Moskva lähedal Bakovkas 1. kaardiväe tankiarmee, mille koosseisu läksid Tamani ja Kantemiri diviisid. See uus väekoondis tõrjub Izvestija teatel ohtu Balti riikide ja Valgevene suunalt.
Uuesti moodustatud diviisid Nižni Novgorodi ja Smolenski oblastis lähevad tõenäoliselt 20. üldarmee koosseisu ning katavad Kurski, Nižni Novgorodi ja Voroneži suundi.
150. diviis Novotšerkasskis ei ole mitte ainult Moskva-lähedaste tankistide reserv, mis võib appi saabuda ööpäeva jooksul, vaid aitab ka 20. armeel sulgeda Vene-Ukraina piiri.
Õhusõda
Kuni 1991. aastani oli mitte ainult Nõukogude Liidu õhujõudude, vaid ka NATO riikide õhujõudude jaoks ainus võimalus anda löök vastase positsioonide ja tagala pihta lend suurel kiirusel kõrgusel mitte üle 200 meetri. Alles enne sihtmärki võttis lennuk kõrgust, viskas alla pommid või lasi välja raketid ning laskus taas maapinna lähedale, kirjutab Izvestija.
Pärast operatsiooni Kõrbetorm õhusõja stsenaarium muutus. Iraagi, Liibüa ja Jugoslaavia õhutõrjekompleksid ja raadiolokatsioonijaamad löödi rivist välja tiibrakettidega. Pärast relvitustavat lööki lendasid NATO hävitajad ja pommitajad segamatult enam kui 5000 meetri kõrgusel, et mitte tule alla sattuda. Sihtmärgid hävitati suure täpsusega pommide abil, kirjutab Izvestija.
Vene õhu- ja kosmosevägede vastu ei ole selline stsenaarium Izvestija kinnitusel võimalik. Iga Vene õhutõrjediviisi koosseisus on suure ulatusega süsteemid S-300 või S-400, mis on võimelised vastase alla tulistama mitmesaja kilomeetri kauguselt, ning Pantsirid, mis neid katavad. Viimased saavad Izvestija teatel kergelt hakkama mitte ainult tiibrakettide, vaid ka ründedroonidega.
Läänesuunda katva ja NATO Euroopa lennuväele vastu seisva Vene õhujõudude ja õhutõrje 6. armee koosseisu kuulub Izvestija andmetel umbes 20 S-400 ja Pantsiride divisjoni, mis ei kaitse ainult Moskvat ja Moskva oblastit, vaid ka Peterburit, Kaliningradi, Murmanskit ja teisi linnu.
Vene rindepommitajad Su-34 loodi aga Izvestija teatel just selleks, et sooritada madallennul läbimurdeid, mille puhul ei kaitse lennukit mitte ainult suur kiirus ja väike kõrgus, vaid ka raadioelektroonilise võitluse kompleks Hibinõ, mis suudab vastase radarit võimsalt segada.
Seni on läänesuunale paigutatud vaid üks uute pommitajate lennupolk, kuid võttes arvesse, et Vene relvajõudude ees ei seisa ülesannet Euroopasse sisse tungida, suudab isegi üks polk, 24 lennukit, tekitada vastasele parandamatut kahju, mis on teiste sõnadega Izvestija hinnangul täiesti piisav.
