Mida võib Eesti-Soome „Põhjamaade viisil“ rahvastikuandmete vahetamine praktikas tähendada?

Soome ja Eesti peaministrid Juha Sipilä ja Taavi Rõivas leppisid teisipäeval kokku riikidevahelise digitaalse koostöö arendamises muu hulgas rahvastikuandmete vahetamise osas samal viisil, nagu Soome vahetab andmeid teiste Põhjamaadega.

Mida „Põhjamaade viisil“ andmevahetus endast aga kujutab?

Põhjamaade koostööle pühendatud veebilehe Norden.org andmetel kehtib Põhjamaade vahel rahvastikuregistrikokkulepe, mille järgi peab iga Põhjamaades elav inimene olema registreeritud vaid ühte kohta Põhjamaades. Seda, kuidas registreerimine toimub, reguleerivad alati selle riigi reeglid, kuhu elama asutakse.

Peamiselt õppima minevad isikud jäävad peamiselt oma kodumaa rahvastikuregistrisse.

Kui elatakse korraga kahes riigis, tuleb registreeruda sellesse riiki, kus veedetakse suurem osa ajast (vähemalt 183 päeva aastas).

Põhjamaade kokkulepe tagab selle, et teise riiki elama asunu ei jää rahvastikuregistrist täielikult välja.

Teistest Põhjamaadest Soome elama asuv isik peab registreeruma ehk teatama oma alalise koduomavalitsuse vaid siis, kui tema Soomes viibimine kestab üle 12 kuu. Kui ajutine viibimine kestab üle kolme kuu, aga alla 12 kuu, peab isik teatama ajutisest elama asumisest.

Teistest Põhjamaadest Soome alaliselt elama asunud isik peab käima nädala jooksul kohalikus magistraadis isiklikult oma elama asumisest teatamas.

Soomes ajutiselt elavale isikule ei registreerita koduomavalitsust ning tal ei pruugi seega olla samu õigusi kui Soome alalisel elanikul. Ajutine elanik võib siiski teatud juhtudel saada isikukoodi (nn ajutine isikukood), kui ta vajab seda näiteks töötamiseks.

Magistraadis registreerumine ei anna alalisele elanikule veel Soome sotsiaalkindlustust, seda tuleb eraldi taotleda Soome rahvapensioniametist ehk Kelast.

Soomest minema kolides tuleb ka sellest teada anda.

Kõigil Soome rahvastikuregistrisse märgituil on oma koduomavalitsus, mis mõjutab muu hulgas isiku maksude maksmist ja tervishoidu.

Kui teise riiki elama asujal on elupaik kahel erineval Põhjamaal, otsustab sihtriigi registriametkond (Soomes magistraat) eraldi, kas saabuja registreeritakse sihtriigi elanikuks või mitte.

Üldine reegel on, et elukohariigiks loetakse sageli see riik, millega isikul on püsisuhted (pere, omatav eluase, töökoht jne). Sihtriigi registriametkond otsustab selle üle pärast seda, kui isik on käinud uue elukohariigi registriametkonna juures ennast registreerimas.