Mihkelson Al-Jazeera saates: palun minge Ukrainast tagasi koju!

Telekanali Al-Jazeera poliitikasaates „Inside Story“ lahkasid eksperdid reedel Poolas nurgakivi saanud NATO raketitõrjesüsteemist tõukuvat. Venemaa endise parlamendisaadiku Sergei Markovi väitel kaitsesüsteem mitte ei kaitse, vaid õõnestab NATO liikmesriikide turvalisust ja seda illustreerivad elavalt isegi Eurovisiooni punktiskoorid. Markovi väiteid aitas teises valguses paista riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Saatejuhi Folly Bah Thibault püsititatud küsimusele, kas NATO kaitsekilp sillutab teed uuele külmale sõjale, aitasid vastata tuumarelvavaba maailma nimel tegutseva mõttekoja BASIC (British American Security Information Council) poliitika vanemkonsultant Ted Seary, Politoloogiainstituudi direktor ja endine riigiduuma saadik Sergei Markov ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Markov nimetab väidet, et äsja Rumeenia baasis aktiveeritud ja Poolas nurgakivi saanud NATO raketitõrjesüsteem on mõeldud Lähis-Idast pärineva ohu tõrjumiseks, sulaselgeks valetamiseks. „Et see on Iraani-vastane relv, see oli algusest peale valetamine. See on suunatud ainult Venemaa poole. Vaadake kaarti! Te vaadake kaarti!" oli Markov kindel.

Lääneriigid pole teisest maailmasõjast saadik seisnud vastastikku sedasorti väljakutsetega nagu preagu, seda nii ida- kui ka lõuna poolt.

„See on väga lihtne. Kõik teavad, et kaitserelvastus ja ründerelvastus on omavahel strateegiliselt seotud. Kaitserelvastust on vaja, et Venemaa ei saaks anda vastulööki, kui NATO ründab.“ Väitele, et kaitsekilp ei ole tehniliselt Venemaale ohtlik, vastas Markov, et selle näol on tegemist vaid esimese staadiumiga ja küllap tuleb sellele õige pea lisa tuumarelvade ja võidurelvastumise näol.

Mihkelson aga sõnas, et NATO liitlased sellist keelt ei kasuta. „Me ei räägi võidurelvastumisest ega tuumarünnakutest,“ sõnas ta ja lisas, et raketitõrjesüsteem on seal, et kaitsta kõiki NATO liitlasi mis tahes ohu eest.

Seary sõnul ei saa NATO juttu, et siin ei ole tegemist liitlaste kaitsmisega Venemaa eest, ei saa päris tõsiselt võtta. Ta viitas, Gruusia ja Ukraina konfliktile. Nimelt on NATO mõlemale lubanud liikmelisust ja mõlemat on pärast selle lubaduse andmist Venemaa rünnanud.

Milleks on NATO-t üldse vaja?

Mihkelson põhjendas NATO vajalikkust sellega, et Venemaa on harjutanud taktikalist tuumarünnakut Varssavi vastu. „Sõjad Gruusias ja Ukrainas ei juhtunud, kuna Gruusia ja Ukraina tegid midagi valesti. Nad on vabad riigid, kes tahavad olla osa demokraatlikust stabiilsest maailmast. Elame praegu väga ebastabiilses maailmas. Lääneriigid pole teisest maailmasõjast saadik seisnud vastastikku sedasorti väljakutsetega nagu preagu, seda nii ida- kui ka lõuna poolt,“ lisas ta.

Markovi sõnul polegi NATO-l erilist mõtet ja pealgi pole Eesti demokraatlik. Nimelt tema arusaamist mööda pole Eesti parlament valitud demokraatlikul viisil, kuna väidetavalt pole etnilistel venelastel Eestis eestlastega võrdseid kodanikuõigusi ja valitseb „mingi pehme apartheid“. Samuti leidis Markov, et Ukraina on absoluutselt ebademokraatlik, seal leidis aset paleepööre ja riiki valitseb „mingi junta“. Saatejuhi katse peale saadet juhtida, tõstis Markov häält ja nõudis: „Laske ma lõpetan! Laske ma lõpetan! Vaadake Eurovisiooni! Ukraina rahvas andis 12 punkti Venemaal lauljatele, aga Ukraina žürii andis null!“ Seepeale sõnas saatejuht, et see diskussioon ei käi Eurovisooni, vaid NATO raketikaitsesüsteemi üle ja andis sõna tagasi Mihkelsonile.

Mihelsoni sõnas, et Markovi väiteid Eesti väidetava ebademokraatlikkuse üle keeruline kommenteerida ja rõhutas, et iga Venemaa sõjatehnika asjatundja teab, et tehniliselt ei kujuta raketikaitsesüsteem Venemaale otsest ohtu.

Oleme huvitatud dialoogist, kuid dialoogist, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Küsimusele, kas Venemaa raketikaitsesüsteemi ülespanekule vastab, sõnas Markov: „Loomulikult.“ Markov võrdles Venemaa ja USA militaareelarvet sõnades, et USA oma on Venemaa omast üheksa korda suurem ja liigutab oma varustust Moskvale aina lähemale ning vastasseis on seega täiesti olemas. Ta lisas, et NATO on pärast külma sõja lõppu kaotanud oma olemasolu mõtte ja seda näitavad missioonid Iraagis ja Liibüas, mille kohta on Markovi sõnul Washington ise tagantjärele tunnistanud, et need olid suured vead. „Varsti nad taipavad ka seda, et Ukraina riigipöörde toetamine oli suur viga, nagu ka vägede Süüriasse viimine ja tuumavõidurelvastumine Poolas ja Rumeenias. Washington saab sellest varsti aru.“

Ted Seary sõnul on sõjalise konfrontatsiooni võimalus olemas ja mõlemal poolel tuleb näidata üles head tahet, et seda ei juhtuks. Ta rõhutas, et NATO-l on Euroopas 180 tuumapommi, mille ainus tõsiseltvõetav sihtmärk on Venemaa ja on loomulik, et Venemaas see turvatunnet ei tekita.

Saate lõpusõna sai Mihkelson. „Kuidas ära hoida sõjalist konfrontatsiooni?“ küsis saatejuht.

„Mul on härra Markovile, kes siin Ukrainast rääkis, väga lihtne soovitus. Palun minge Ukrainast tagasi koju. Lõpetage agressioon. Näidake, et Venemaa on huvitatud…“ alustas Mihkelson, kuid Markov hakkas vahele segama. „Kaduge ise Ukrainast ära!“ alustas ta, kuid ilmselt ei saanud toimetaja sekkumise tõttu oma mõtet lõpetada ja Mihkelson sai jutujärje tagasi. „Oleme huvitatud dialoogist, kuid dialoogist, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Reeglitega, mis me oleme kokku leppinud, et 21. sajandil valitseks Euroopa pinnal rahu.“