Kui jälgitakse soovitusi, siis Euroopa Komisjon otsustab, et Hispaania ei ole võtnud vaatamata korduvatele hoiatustele kasutusele efektiivseid meetmeid eelarvepuudujäägi piiramiseks, mis võib tuua kaasa sanktsioonid ja isegi trahvi.

Euroopa Komisjoni negatiivse hinnangu peavad kinnitama Euroopa Liidu rahandusministrid, alles seejärel saab Euroopa Komisjon Hispaaniat trahvida.

„Komisjon peab leidma tasakaalu reeglite jõustamise ja valimiskampaania keskmesse mitte sattumise vahel,“ ütles Analistas Financieros Internacionales analüütik Nick Greenwood. „Hispaania on korduvalt eesmärkide täitmist rikkunud."

Alates 2009. aastast on Euroopa liit juba kolmel korral vaadanud Hispaania eesmärkide täitmata jätmisele läbi sõrmede.

Samas võib Euroopa Komisjon karta jõu kasutamist, kuna viimastel aastatel on korduvalt hoiatusi saanud Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania. Ometi ei ole rikkumistele kordagi järgnenud sanktsioone.

Isegi kui Euroopa Komisjon võib liikuda sanktsioonide kehtestamise suunas võivad rahandusministrid lükata järgmise sammu edasi 26. juuni valimiste järgsesse aega. Sellisel juhul arutataks Hispaania vastaseid meetmeid 12. juuli istungil.

Trahvi suurus võib ulatuda kuni 0,2% rikkuva riigi SKTst. Hispaania eelarvepuudujäägi eesmärk oli 4,2%, kuid defitsiidiks kujunes mullu 5,1%.

Hispaania sattus EL liigse eelarvepuudujäägi menetlusse juba 2009. aastal ja sai aega 2012. aasta lõpuni, et viia eelarvepuudujääk 3% sisse SKTst. Kuigi Hispaania sai pikendust 2009. aasta detsembris, siis jälle 2012. aastal ja 2013. aastal, ei ole ikka näha Hispaania pühendumist kohustuse täitmise osas. 2011. aastal võimule tulnud Rajoy teatas aprillis, et tänavu küll eesmärki ei saavutata ja ta lubas, et 2017. aastal saavutatakse eesmärk.