Rock’n’roll ’ist ammutatud elujõud

AC/DC kontserdil võis tunda nostalgiat, aga eelkõige rõõmu millegi vaimult suure sees olemisest.

„I’m on a highway to hell!” kõlab kile hääl võimsalt. Tnn-tnn, nõksuvad jalad. „Highway to hell!” üritan täiest kõrist kaasa laulda, samal ajal nõksult hüpetele üle minnes. Käed püsti, tahan ma umbes 50 000-pealise inimmassi seas endagi hääle kuuldavaks teha. Kuigi lootus selleks on nullilähedane.