Hankedokumentide vaidlustamisel hakkab kell kiiremini tiksuma
Eelnõu järgi tuleb vaidlustus alusdokumendi peale esitada 10 päeva jooksul alates dokumentide e-registris avaldamisest, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Ka kehtivas seaduses on viimane, 3 tööpäevaga seotud piirang, ent praegu hakkab 10-päevane üldtähtaeg jooksma oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Praktikas loetakse selliseks sündmuseks dokumentide allalaadimist e-registrisse sisselogituna, mis aga ei pruugi juhtuda päeval, mil hankija need seal avaldas.
Praegune süsteem on mõistlik selles valguses, et vaidlustamistähtaeg hakkab kulgema päevast, mille puhul on üheselt tõendatav, et isik on dokumente vaadanud või vähemalt eelduslikult seda teinud. Pakkuja on saanud hinnata, kas mõni tingimus rikub tema õigusi ning otsustada vaidlustamise põhjendatuse üle. Tegu on õige lähenemisega, kuna õigusriiklik menetlusraamistik peab tagama, et vaidlustamistähtaeg ei jookseks ajal, mil isik pole vaidlustamise võimalusest/vajadusest teadlik.
Tõsi, praegusel süsteemil on ka puudusi. Nimelt on hankedokumente võimalik alla laadida ka e-registrisse sisse logimata. Seetõttu kasutatakse mõnikord vaidlustamistähtaja „juurde võitmiseks" võtet, et esmalt laetakse dokumendid alla anonüümselt ja alles hiljem sisselogituna. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitaksegi sellist olukorda vältida, nimetades kirjeldatud meetodit „ebaõiglaseks eeliseks".
Jääb aga selgusetuks - ebaõiglane kelle suhtes? Vaidlust ei saa olla selles, et seadus peab aitama kaasa õiguspäraste hankedokumentide koostamisele. Sestap tuleb igal juhul eelistada seda, et põhjendatud vaidlustuse esitamiseks on aega rohkem, kui et põhjendatud vaidlustust ei jõuta esitada. Liiatigi pole mõistlikult paindliku seaduse raames menetlusstrateegia hoolikas sättimine surmapatt, mida seadusandja poolt ette heita.
Riigihanked on niigi allutatud ekspressmenetlusele. Hankevaidluste aegsa lõpplahenduse nimel kehtivad lühikesed tähtajad nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses. Isegi praeguses õigusolustikus võivad pakkujad lihtsasti takerduda, mistõttu võivad põhjendatud vaidlustused esitamata jääda. Pole tavatu, et õigusnõustaja juurde tullakse kaebetähtaja viimasel päeval või alles pärast tähtaja lõppu. Jah, sellises olukorras saab siunata vaid seadust mittetundvat ettevõtjat ennast. Seadus on selge ja on teada, et pärast sisselogitud allalaadimist on reeglina 10 päeva tegutsemiseks.
Plaanitava korra raames ei pruugi aga pakkujal vaidlustamistähtaja möödalaskmisel suuremat süüd lasuda. On võimalik, et isik saab riigihankest teada näiteks 7. päeval pärast dokumentide avaldamist, otsib seejärel õigusnõustajat ja ongi juba ajahädas. Kui hankija avaldab hankematerjalid strateegilisel puhkusteajal (jaanipäev, jõulud, aastavahetus), võib juhtuda, et tähtaegne vaidlustamine osutub probleemiks.
Uus kord annaks „ebaõiglase eelise" hoopis hankijatele, kes võivad hankedokumentide avaldamise teadlikult ajastada riigihangete „hapukurgihooajale", et püüda ennetada või vähendada vaidlustusi. Samas pole põhjust, miks peaks seadusandja pidama pakkujaid seaduse kuritarvitajateks, kuid eeldama, et hankijad kindlasti ei mängi mängimist võimaldava regulatsiooniga.
Riigikogul on viimane šanss naasta pakkujate huve austava ja õiguspäraste riigihanke alusdokumentide koostamist tagava korra juurde.
