Jaak Alliku avalik kiri Indrek Saarele: andekad inimesed on tihti halva iseloomuga ja võivad teha ka hulle tegusid, nendega ümberkäimisest algabki kultuurijuhi kunst
Kunagine kultuuriminister, sotsiaaldemokraat Jaak Allik kirjutas oma erakonnakaaslasele, kultuuriminister Indrek Saarele avaliku kirja, milles nendib, et NO teatri looja Tiit Ojasoo ametist vabastamine tähendaks Eesti rahvusvaheliselt kõige tuntuma teatri sulgemist.
Avalik kiri EV Kultuuriminister hr Indrek Saarele
Tere Indrek!
Sul on vaja teha oma poliitilise karjääri ilmselt kõige raskem otsus. Kümme riigikogu liiget (nende fraktsioonid minu teada küll seda arutanud pole) nõuavad sinult NO teatri looja Tiit Ojasoo ametist vabastamist. Verd, Indrek, verd, kui parafraseerida Shakespeare'i. Tundes meie poliitkolleegide erakordset nulltolerantsi kõigi ühiskonnas ja nende erakondades ilmnevatele häbitegude suhtes ja kõrget moraalset valuläve nende endi ja oma kolleegide süütegude kiirel hukkamõistmisel, võib eeldada, et järgmise sammuna nõuavad nad sinult poliitilise vastutuse vôtmist ja ametist lahkumist ühe teatrijuhi ja tema õpilase vahel pool aastat tagasi toimunud inetu intsidendi eest.
Kuna poliitikud on oma kätesoojendamisel ja moraalse palge võõpamisel selle loo valgel seekord ilmselt ülepingutamas, nimetagem siis asju õigete nimedega.
Kas tõesti keegi usub, et omavahel üsna inetult kakleva kuue erakonna esindajaid ühendas seekord nii armsasti soov taunida naistevastast vägivalda?
Mina usun pigem, et neid ühendas võimalus NO teatrist lahti saada. Sest just NO teater ja Tiit Ojasoo on viimaste aastal jooksul valusalt ja ausalt "ära teinud" kõigile erakondadele. Olles ise olnud lavastuses "Ühtse Eesti suurkogu " üheks avaliku "mõnitamise " objektiks on mul õigus seda öelda. Nüüd, kui Tiit Ojasoo on moraalselt libastunud, on kättemaks ju õige magus.
Indrek, sa tead nagu minagi, et ilma Ojasoota pole NO teatrit. Ühe ajakirjaniku agara sule alt tulnud lause "tuleb tarvitusele võtta abinõud, et muuta NO teater emotsionaalse ja füüsilise vägivalla vabaks töökeskkonnaks" tähendab selle teatri likvideerimist, sest NO teatri töökeskkond pole olnud ega ole vägivaldne. Sa tead ka seda (mida võiksid ka riigikogu liikmed teada), et see teater ja Tiit Ojasoo koos Ene-Liis Semperiga on viimastel aastatel toonud eesti kultuurile lausa uskumatult palju ja suurt üleilmset tunnustust. Sa tead ka seda, et Ojasoo võtaks praegu nii lavastajaks kui alalisele tööle mistahes teater arenenud teatrikultuuriga riikides, seda on ta tõestanud oma lavastustega Saksamaal ja Venemaal.
Sinult nõutakse hetkel eesti rahvusvaheliselt kõige tuntuma teatri sulgemist ja tema juhi minema kihutamist. Ja siit algab ministri vastutus. Anne on rahva vara ja ministri ülesanne rahva teenrina on rahva vara heaperemehelikult hoida. Andekad inimesed on tihti halva iseloomuga ja võivad teha ka hulle tegusid. Nendega ümberkäimisest algabki kultuurijuhi kunst.
Poliitikud leiavad oma südametunnistuse rahustamiseks peagi mõne uue taunimisobjekti ja ka ajakirjanduslik kära vaibub järgmise skandaali valgel. NO teatri tapmine tema edu tipul jääks igavesti musta plekina eesti teatri- ja kultuurilukku. Mul on hea meel, et erinevalt Stalini-ajast pole poliitikutel praegu võimu sundida kultuuritegelasi ja -asutusi üksmeelselt hukka mõistma oma kolleege, sõpru ja õpetajaid. Ma olen ka uhke selle üle, et eesti teatriavalikkus pole inetu nõiajahiga kaasa läinud. Täna on sellest aga vähe ja tuleks hakata oma kolleege NO teatrist kaitsma, ja tuleks hakata kaitsma ka oma ministrit.
Indrek, sa oled Tiit Ojasoo vägivallaakti juba hukka mõistnud, leian, et nüüd on sinu kohuseks hukka mõista inetuks kiskuv kambakas eesti kultuuri kallal.
