Karilaid: Liisa Oviir jätkab ametis, sest Reformierakonnale on kasulik saata presidendiks ohutu sots

Majandus- ja taristuminister ja ettevõtlusminister kasutavad mõlemad ühte ja sama maja, ühte referenti ja ühte kantslerit. Kaht ministrit lahutavad ainult kaks ust ja üks kohvimasin. Võiks arvata, et kui ühes majas on kahe nii erineva ilmavaate esindajad, siis on maja poliitilistest kirgedest tuline, aga ei. Kristen Michalit see ei sega, sest sotsidel pole ka „segavat poliitikat”.

Sotsid on lausa nii mõnusad, et Reformierakond on nõus panustama aega ja raha, et Eiki Nestorist saaks Kadrioru lossi uus peremees. Eelmine sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves on 10 aastat tõestanud ülimat lojaasust ja samuti ajanud „mittesegavat” poliitikat. Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu on märgistanud EKREt Venemaale kasuliku idioodi sildiga. See on ülekohtune ja ebaõiglane, aga tänases nõrgukese ettevõtluspoliitika valguses, kus jätkuvalt domineerib Reformierakonna nägu, võib rahuliku südamega seda kujundit kasutada sotside suhtes.

Liisa Oviiri reisihimus pole midagi üllatavat, aga üllatav on peaministripartei oskus neid ikka ja jälle ära kasutada. Isegi sotside esimehe Jevgeni Ossinovski episoodilisi kirgede torme vaadatakse juba ammu muigel sui, isegi Jürgen Ligi närvid enam ei liigu mõne järjekordse Ossinovski poliitilise purtsatuse peale.

Ettevõtlusministri nn puhkusereisidesse suhtub õrnalt ka peaminister, sest sotsid peaks valitsuses võitlema ohutuma töökeskkonna eest, aga tööõnnetused kasvavad. Sotsid peaks panustama rohkem narkoennetusse, aga hoiame narkosurmade esikohast ikka kramplikult kinni; peaks võitlema 1000-eurose miinimupalga eest, aga nõrgas majanduses tundub see utoopilisena; peaks seisma tugeva regionaalpoliitika ja võimekate maakonnakeskuste eest, aga nn haldusreform on ainult Arto Aasa aasta turundustegu; peaks seisma lühemate ravijärjekordade eest, aga haigekassa miinuste kohta tehakse ikka jälle uusi uuringuid; peaks, võiks;...

“Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2013-2020” sissejuhatus on allkirjastatud sotsiaaldemokraat Urve Palo poolt ja seal on kaunid read. “Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Peatselt peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks.”

Selliste sotsidega tahab olla valitsuses iga parempoolne. Liisa Oviir on lihtsalt täna selle poliitilise suhte peegeldus. Neid kasutatakse muidugi ka poliitiliselt teravatest situatsioonides, näiteks kui „4 sidrunit” teoks ei saanud, siis lasti korraldada üks piinlikumaid hankeid parvlaevaühenduseks mandri ja suursaarte vahel. Ka tööinspektsiooni juht, reformierakondlane Maret Maripuu peab avalikkusele edastama kurbi sõnumeid tööõnnetustest, aga vastava haldusala minister Jevgeni Ossinovski nuputab poliitilist kalambuuri. Mingeid konkreetseid samme tööõnnetuste vähendamiseks ühelt Eesti sotsiaaldemokraadilt oleks palju tahta.

Liisa Oviir jätkab ametis, sest Reformierakonnale on sotsid tervikuna väga mugav partner ja Eiki Nestori äravalimiseks riigikogus tehakse juba täna väikeseid liigutusi. Marinast ja Siimust koduerakonnas lõpuni ei hoolita, sest ütles ju Ansipki, et ei maksa kõigi ametikohti endale krahmata. Sestap on kasulik sinna saata ohutu sots.

Liisa Oviir võib südame rahus edasi rännata, sest tänane valitsus on sügavale mugavusse langenud ning tehakse kõik et kolmikliit end kolm aastat veel turvaliselt tunneks. Mida teeb kolmik opositsioonis? Sellest sõltub, kas Eesti jätkab näiliselt edukal kursil või läheb ka tegelikult edukale ja õiglasemale poliitikale.