KEIT PENTUS-ROSIMANNUS: Keda esindas Kremli protežeega Süürias kohtunud Yana Toom?
Esiteks kujundab Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev Ülemkogu, kus otsused neis küsimustes tehakse konsensuslikult. Kõik liikmesriigid peavad olema ühel nõul. Ka Eesti. Ka Läti. Ka Hispaania.
Nii on Euroopa Liit katkestanud Süüria valitseva režiimiga igasuguse koostöö juba alates 2011. aastast, mil president Bashar al-Assad relvad oma rahva vastu pööras. Süüria-vastaseid sanktsioone, mille eesmärk on sundida režiimi vägivalda lõpetama ning osalema poliitilise lahenduse otsimises, pikendas Euroopa Liit viimati ühehäälselt 27. mail 2016.
Niisiis - keda või mida õigupoolest esindab Yana Toom, sõites mingit separaatlikku “avatud dialoogi arendama” Kremli protežee al-Assadiga, kelle algatatud Süüria kodusõjas on tapetud ligi pool miljonit inimest, nende hulgas tuhandeid lapsi?
Ei Euroopa Liit, mille parlamendis Yana Toom kellegi huvides tegutseb ega Eesti ei ole arutanud mõned aastad tagasi oma rahva vastu keemiarelva kasutanud al-Assadi vastu kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Küll aga on sarnase ettepanekuga esinenud Kreml. Kui sama seisukohaga esines Damaskuses nüüd Yana Toom, siis on kohane küsida, kust täpsemalt selline algatus pärines?
Katsed muuta Assad salongikõlbulikuks
Maailm on otsinud Süüria konfliktile lahendust selle sündimise hetkest. ÜRO eriesindajana on alates 2012. veebruarist töötanud Süürias ning kõnelenud ka režiimi esindajatega kolm rahvusvahelist veterandiplomaati: Kofi Annan, Lakhdar Brahimi ja Staffan de Mistura. Poliitilise lahenduse suunas liikumine tundus Süürias kõikide osapoolte laua taha meelitamise järel käesoleva aasta alguses hetkeks isegi õige pisut käe ulatuses.
Venemaa president Vladimir Putini jätkuv sõjaline sekkumine Süürias ja al Assadile uue jõu andmine on tõenäosust Süüria konflikt lõpetada paraku taas kahanenud. Paralleelselt sellega on aga kasvanud Putini režiimi pingutused muutmaks sõjakuritegudes süüdistatavat Assadi salongikõlbulikuks.
Seni on need pingutused olnud tulutud. Ehkki Keskerakonna peasekretärina Toomi kaitsev Oudekki Loone proovib luua muljet, nagu oleks Euroopa ja USA esindajate jaoks Assadiga kohtumine midagi tavapärast, on see eksitav. Käesoleval kevadel külastas tõepoolest Süüriat Prantsuse parlamendisaadikute seltskond, see on aga ka enam-vähem ainus teadaolev lääneriikide esindajate kohtumine 2014. aasta suvest mehega, kelle õige koht oleks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) uurimise all.
Faktidejärgne maailm
Kas neid fakte moonutatakse mõningate keskerakondlaste poolt teadmatusest või tahtlikult - sellel tegelikult vahet niivõrd polegi. Miks on kogu see lugu aga oluline? Me elame üha enam "faktidejärgses" maailmas, kus faktide asemel müüvad emotsioonid, analüüside asemel lööklaused ja klikid.
Ideoloogiavaba populaarsuse otsimine, kõigile ja kõigele lärmakas vastandumine, kannuste teenimise huvides kõike müügiks pakkuv käitumine on meil teada populismi nime all. Populism ei paku reaalseid lahendusi, vaid ainult fiktsioone, emotsioone, "tõdesid", millest lõpuks midagi kätte ei jää. Populaarsuse ostmine Euroopa Liidu globaalstrateegias äsja strateegiliseks väljakutseks kuulutatud välisriigi valitsuselt, olles ise Eesti rahva ning Europarlamendi esindaja - sellele vist meie tänases post-faktuaalselt laialipudenevas maailmas veel õiget terminit ei olegi.
Muidugi ei muuda Yana Toomi sanktsioonide kaotamist soovivad kommentaarid Euroopa Liidu poliitikat. Kremli propagandateenistusele, kus tõenäoliselt makstakse kellelegi iga säärase avalduse eest preemiat, tegi Toom koos oma sõpradega aga kingituse küll. Või siis - kas ikka tegi kingituse? Või oli kingituse asemel tegu tehinguga, kus ühe poole Kremli jutupunktide esitamine vahetatakse teise poole toetuse vastu järgmises valimiskampaanias?
Yana Toomi Süürias-käigu kõige suurem mõju peaks olema me endi äratundmisele, kelle ja mille huvides need kolm sõpra Europarlamendis toimetavad.
