Kassi ja hiire mäng. Politsei võtab ebaseaduslikud kiirendajad pihtide vahele
Iga neljapäeva õhtul kella kümne ajal paistab toss Ülemiste keskuse juurest päris kaugele. Nii ka sel neljapäeval. Ligi 200 auto vahel uudistavad inimesed vehivad käega näo ees või katavad nina, et kummide põletamisest tekkinud tossu ja haisu eirata. Samal ajal huilgab rahvamass külg ees sõitvat BMW-d saates. Mis sellest, et pidama saab auto lähedal parkivast sõidukist nii napilt eemal, et sealsamas olnutel südame alt korraks kõhedaks võtab.
Parklates driftimised, kummipõletamised ja hiljem tänavatel korraldatavad illegaalsed kiirendusvõistlused ei ole Eestis midagi uut. Igal neljapäeval on häirekeskuse telefon punane: driftijate ja kiirendajate kogunemispaikade läheduses elavad inimesed on sellest tugevalt häiritud. Veelgi enam, politsei sõnul seatakse ohtu ka enda ja pealtvaatajate tervis. Tänavu mais sai avalikuks Kiltsis toimunud õnnetus, kus hukkus pealtvaataja. Pärast iganädalasi kiirendusvõistlusi on tihti näha pidurdusjälgi kohtades, kus autod on teelt välja sõitnud. Õnnetustes viga saanud ei pruugi sellest aga alati politseisse või kiirabisse teatada. Seega ei saagi täpsemalt esile tuua, kui palju autosid lõhutakse või mitmel pealtvaatajal heal juhul üle varvaste sõidetakse.
Politsei mängib kiirendajatega justkui kassi-hiire mängu: proovitakse ennetada kohti, kuhu arvatavasti võistlema suundutakse, kiirendajaid parklates laiali ajada või teolt tabada. Kiirendajad on aga kavalad: pargivad oma autod patrullide kõrvale ja annavad märku nende liikvele asumisest. Enne võistlusi sõidetakse sisse lülitamata tuledega läbi ümberkaudsed tänavad, veendumaks, et sinna politseinikud jõudnud ei ole. Samuti on võistlused väga lühikesed: autod aetakse tee servale, võetakse joonele ja peagi sõidetakse juba uude kohta. Kõik selleks, et kedagi kiirendamast ei tabataks.
Niisiis kogus politsei pikalt hoogu, et tavapärasest suurema reidi käigus koputada võimalikult paljude südametunnistusele. Murumaa sõnul on iga juhtum individuaalne, ent üldjuhul ei vasta parklas pea iga teine auto tehnonõuetele. „Iga selline väike puudujääk võib suurtel kiirustel saatuslikuks saada,” sõnas ta. Peale selle ületatakse lubatud sõidukiirust, pealtvaatajad on sõidukitele liiga lähedal ja sageli alkoholijoobes, ei kasutata turvavarustust jne.
Hoov sai täis
Inimesed hakkavad parklast väiksemate seltskondadena lahkuma – otsitakse kohta, kus kiirendusvõistlust pidada. Võtame oma autoga ühele seltskonnale sappa ja jõuame kottpimedas täiesti nimetule tänavale, kus suurem seltskond autodega hoovi keerab. Nii teeme ka meie. „Täis on,” lausub auto juurde saabuv noormees murelikult. Selgub, et seekord oli seltskond Ülemistelt hoopis sõbra aeda pidutsema, mitte kiirendama sõitnud. Paljud mõistsid märguannet valesti ja jõudsid ka ise aiapeole. Ots keeratakse ringi ja hakatakse otsima kohta, kus võistlus tegelikult toimub.
Peatume Muuga ja Maardu vahel tee ääres ligi 20 autoga. Rahvas hüppab autodest välja kiirendajaid lähemalt vaatama. Möödub vaevalt kümme minutit ja keegi hõikab vene keeles, et nüüd on taas minek. Mitmekümnest sõidukist koosnevale kolonnile lähenevad pärast paariminutilist sõitu Peterburi maanteelt sinised vilkurid ja nende tuledes on näha, kuidas osa autosid kolonnist esimesel võimalusel ära keerab. Autod peatatakse Peterburi maanteel ja Laagna teel, teeperved täidavad vilkurituled ja nõutud kiirendajad.
Politsei plaan kõik autod kiirenduse toimumise kohas kinni pidada küll ei õnnestu, aga reidi käigus tabati kaks purjus juhti. „See on kõige olulisem – kaks potentsiaalset liiklusmõrvarit sai roolist kõrvaldatud,” sõnas Murumaa. Peale selle registreeriti kümmekond väärteojuhtumit. „Kui kontrollitud sõidukeid oli 60, oli tulemus tegelikult päris jahmatav,” nentis ta tuvastatud rikkumistele viidates. „Usun, et andsime kiirendusvõistlustel osalejatele signaali, et nende tegevus ei ole aktsepteeritav. Terve õhtu jooksul sai häirekeskus ainult ühe teate kiirendajatest ja me suutsime ohjeldada seda, et nad kuskile ei koguneks,” sõnas Murumaa.
Kuid kuidas olla kindel, et selline reid ei unune ja järgmisel neljapäeval ei olda taas platsis, et joonel mõõtu võtta? „Iga nädal, kui nad kogunevad, me nendega ka tegeleme. Ent see ei jää viimaseks korraks, kui võtame nad sama mastaapsete jõududega ette,” lubas Murumaa. Juulis kohtus PPA liiklusjärelevalvekeskus ka Ülemiste keskuse omanikuga ja peagi paigaldatakse parklasse takistused, et seal enam kiirendada ega driftida ei saaks. „Praktika näitab, et kui teha parkla nende jaoks ebameeldivaks, siis sinna enam ei koguneta,” viitas Murumaa varasematele kohtumispaikadele Rocca al Mare ja Mustika keskuse juures. „Muidugi leiavad nad uue koha, ent siis oleme ka meie kohal, et teha nende kogunemine võimalikult ebameeldivaks,” sõnas ta.
