Mis mäng käis EKA krundiga?
Kasutades enda huvides avaliku menetluse demokraatlikku olemust, hõivas üks ärigrupp koostöös naaberkinnistu hallpäise omanikuga kesklinna krundi, kus peaks avalikku huvi arvestades asuma nii lähedal kui kaugel tunnustatud kõrgetasemeline kunstikool. Ent tänane tõelus on see, et EKA tõrjuti endisesse sokivabrikusse, mis ka pärast kohandamist pole tingimustelt võrreldav spetsiaalselt kunstiõppeasutuseks ehitatud hoonega.
Surmahoobi EKA uue hoone ehitusele andis naaberkinnistu omaniku vastuseis. Planeeringuprotsessis ette nähtud asjaajamine võimaldas vaidlustamist, ja kuigi avalik huvi oleks lõpuks kallutanud kaalukausi EKA kasuks, andsid lõpliku hoobi haridusministeeriumi kiretud ametnikud ja Archimedese fondi pedantsed tähtaegade järgijad. Üha selgemalt joonistus aga toimunus välja ärihuvi rajada krundile pilvisse sirutuv rahapump, mitte aga õppehoone.
Kool tõrjuti kesklinnast
Kui EKA uue hoone ehitamine muutus üha ebatõenäolisemaks, mööda linna laialipuistatud kool vajas aga senise taseme säilitamiseks uut maja, mille soetamine nõudis omakorda raha, siis müüs EKA 21. septembril 2015 ligi 10 miljoni euro eest maha kaks kinnistut. Sellest kulutati kohe seitse miljonit Põhja-Tallinnas vanale sokivabrikule, kus 2017. aasta sügisel peaks uksed avama uus õppehoone. Põhiosa, 6,9 miljonit eurot tõi summast City Plaza OÜ-le müüdud Tartu maantee kinnistu, kus kõrgkool töötas 1917-2009. Toimunud tehingud muutsid pöördumatuks kunstikõrgkooli kesklinnast väljatõrjumise ning kinnistu ärikäibesse viimise.
Siin polnud midagi üllatavat, sest lisaks naabri manipulatsioonidele insolatsiooniga, sulundseina asupaiga ja oma hoone püsivusega, tegelesid EKA kesklinnast tõrjumisega ka mitmed „rahvasõbrad" ja ametnikud. Näiteks 2011. aastal leidsid raadiosaates „Keskpäevatund" esinenud Rein Kilk ja Meelis Atonen, et EKA krunti võiks kasutada märksa otstarbekamalt kui haridusasutuse jaoks, mis ei sobivatki linnasüdamesse, kus liiguvad turistid ja raha.
Ärimeeste geniaalsetest mõtetest said innustust ka haridusministeeriumi töökad ametnikud. „Üks võimalusi on tõesti ka ehituse asukoha muutmine, kui antud kohas ei ole antud tingimustel võimalik edasi ehitada," avameelitses ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets.
Algaski EKA äranügimise lugu, mille pearollis esines naabermaja hallpeast omanik.
Naaber leidis ettekäändeid
EKA juhtkonna võitlus naabriga muutus kohati äärmiselt tuliseks. Auväärsel majaproual püsis teatud eelis, sest kerge oli avalikkust veenda, et suurkool tahab abitust vanainimesest lihtsalt üle sõita. Ettekäändeid leidus, et EKA uue hoone rajamise protsess nurjata. Peamiseks sai päevavalguse halvenemine, ja kuigi see puudutas vaid kõrvalhoone kaht korterit, millest üks oli kasutusel fotolaborina, oli naabril võimalus huvide riivele viidates projekti menetlemine peatada. EKA rahastamist lubanud Archimedese seatud kuupäev lähenes, kuid ehitust alustada polnud võimalik.
Plindrisse sattudes oli rektor Signe Kivi valmis kõigeks, et jonniva naabriga rahu saavutada. EKA pakkus nii rahalist kompensatsiooni, maja fassaadi remonti omal kulul, tükikest oma krundist - aga miski ei mõjunud. Proua jäi endale kindlaks: uus maja varjab tema eest päikese.
Linn ja EKA rõhusid avalikule huvile. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd leidis ühes intervjuus 2011. aastal, et selgitamist vajaks, mis on tegelikult avalik ja mis erahuvi. „Inimesed ei anna endale aru, et kui nad kritiseerivad mingeid projekteerimisi, siis ei ole nende seisukoht veel avalik huvi. See võib näidata nende eelistusi. Sellisel juhul see lootus, et kaalukauss nende kasuks langeb, ei pruugi olla nii suur," arvas Mänd.
Ent selle asemel, et avalikku huvi tunnistada, pöördus naaber hoopis kohtusse, kus aga nõutud õiguskaitset ei rakendatud. Nüüd näis uue hoone ehitus saavat tõeks ja algas sulundseina rajamine. Ometi kandis naabri venitamistaktika vilja. Appi tuli ka Archimedes, loobudes ootamatult EKA uue hoone rahastamisest, mida põhjendati segadusega ehitusloa menetlemisel ja lahendamata erimeelsustega naaberkinnistu omanikuga.
Kaks korda kõrgem maja sobib
Nüüd siis on EKA krundi ostnud City Plaza teatanud, et kavatseb sinna ehitada mitte 15 korrusega maja, nagu seda plaanis teha EKA, vaid hoopis poole kõrgema - koguni 30-korruselise pilvelõhkuja. Aga selle vastu pole naabril enam midagi! Ei mingeid kahtlusi insolatsiooni, sulundseina asupaiga ega oma maja püsimise suhtes. Nüüd on kõik OK.
Mille poolest on EKA hoone saaga õpetlik? Kesklinnas asub veel mitmeid koole, mille magusad krundid võivad ärimeestes isu äratada. Mõelgem, kuidas edaspidi tõhusamalt kaitsta avalikku huvi äri pealetungi eest. Ka siis, kui raha häält esindavad soliidsed vanaprouad. Kindlasti ei tahaks näha kesklinnast taandumas ühtki kooli, raamatukogu, teatrit, staadionit ega mänguväljakut.
