Valitsus jääb majanduse käima lükkamisel hätta

Eesti riik ei ole pärast buumi toiminud suurt kukkumist majandust endiselt käima saanud. Ettevõtete rasvakiht on aga otsakorral ning kui valitsus majanduskeskkonna parandamiseks midagi ette ei võta, võime riigist tervikuna rääkida kui Euroopa ääremaast.

Värsked andmed näitavad, et käesoleva aasta teises kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus 1,8 protsenti. Eesti majanduse kasv jäi kõigest 0,5 protsendi tasemele, meist jõudsama arenguga olid nii Läti (0,8%) kui ka Leedu (2,1%). Juba on rahandusministeeriumi poolt olnud kosta, et tänavune majanduskasv jääb oodatust palju madalamaks ning järelikult tuleb koostada konservatiivne eelarve, samas kui on näiteks teada, et ees ootab pool aastat varem kätte jõudev Euroopa Liidu eesistumine, mis nõuab juba järgmise aasta eelarvest 35 miljonit eurot lisakulu.

Ühe punase laternana on esile kerkinud käibemaksu alalaekumine, mida on võrreldes eelmise aastaga laekunud 73 miljonit eurot vähem. Keskerakond seisis eelmise aasta juunis häälekalt valitsuse poolt kobareelnõuga läbi surutud maksupaketi vastu, pidades võimalikuks, et maksude suurendamine ning naaberriikide maksupoliitika eiramine ei tähenda alati maksulaekumise kasvu. Täna on maksumuudatuse tulemused käes, kuid rahandusminister laiutab vaid käsi.

Läti võidab ja annab eeskuju

Alkoholi- ja kütuseaktsiisi arutu tõus on tõmmanud käima lõunapiiri äärsed ärid, kuid seda kahjuks vaid Läti poolel. Lõuna-Eesti toidukauplustes on alkoholi osa 20-30 protsendi jagu vähenenud. Hiljuti tehtud uuringu järgi on lausa iga neljas eestimaalane käinud Läti poodides alkoholi ostmas ning kui on juba Lätti mindud, siis täidetakse seal autopaak, sõidetakse ringi ja jäetakse kohapeale turistina veel suur kogus raha naabritele. Sellega turgutavad Eesti inimesed Läti majandust, samal ajal kui meil jääb ettevõtjal tulu ning riigil maksud saamata.

Meie riik käitub täiesti erinevalt Läti riigist. Läti rahandusminister on öelnud, et nemad kütuse aktsiisi üle paari protsendi ei tõsta, sest selline tõus on talutav ja arvestab inimeste ostuvõimet ning ettevõtete konkurentsivõimet. Vaatamata sellele, et ka kütuseaktsiisi laekumisega on kehvad lood, tõstetakse järgmisel aastal aktsiise veel 10% ja sellest tõusust saavad kasu järjekordselt meie naabrid lätlased. Mille pärast me peaksime lõputult naabreid toetama?

Leedu riigil läks ainult neli kuud aega, et saada aru, et ühepoolselt ei saa aktsiise tõsta ja nad langetasid aktsiisid endisele tasemele. Mitu kuud või aastat meie valitsusel aega võtab, et aktsiisid hakkaksid tõusmise asemel langema? Kui majanduskasvu ei ole, siis ei tohi panna ettevõtetele täiendavat maksukoormust, vaid makse tuleb vähendada. Aktsiiside järjekordne tõus vähendab meie ettevõtete konkurentsi võimet ja majanduskasvust jäämegi unistama.