Põhinõue on, et valimisseadus peab olema kirjutatud nii, et valimistel oleks tulemus. Et valimised tooksid otsuse.

See tähendab, et mingis valimise järgus see, kes saab rohkem hääli kui ükski teine, ka võidab. "Mitte keegi" ei tohi olla valikute hulgas!

Seda põhilist nõuet rikub praegune Eesti Vabariigi presidendireegel kahel otsal.

Riigikogu voorudes kehtiv kahekolmandikulise enamuse nõue rikub seda, kuna annab vähemusele võime tõkestada.

Isegi täisenamuse nõue (50 protsenti) rikub seda, kui lõplik valik pole ainult kahe kandidaadi vahel, vaid jäetakse kolm võimalust: näiteks kandidaat K., kandidaat T. või mitte kumbki. Seda teeb Eesti Vabariigi seadus valimiskogus.

Head seaduste kujundajad, jätke sellised tõkestamisnipid ära ja mingi tulemus kerkib. Otsustuslikkus on nõue.

Teiseks on soovitav, et valimisreegel oleks lihtne. Sest siis on hõlpsam aru saada, kuidas ta toimib.

Jätke alles kas ainult riigikogu järk või ainult valimiskogu järk. Kumbki üksi on parem kui nende kahe kuhjamine. Kumbki on põhiliselt rahuldav. Ka kleenuke ühe peaga vasikas on parem kui kahe peaga.

Kolmandaks on soovitus jääda tuntu juurde. Palun ärge minge otsima veel mingit uut kolmandat võimalust õndsas usus, et ideaalne reegel kõlgub kuskil pilve otsas, kui ainult üles leiaks. Rahulduge rahuldavaga!

Kumma ka praegustest vasikapeadest valite, muutke viimase vooru reeglit nii, et mingi otsus peab kerkima. Kui kahel kandidaadil on ühepalju hääli, visake kulli-kirja.

Tänavu visati lõpuks täringut, nagu muistses Ateena demokraatias. Ja tulemus on seekord täitsa vahva.

Eesti Päevaleht ja Delfi küsivad ekspertidelt, kas ja kuidas tuleks muuta Eesti presidendivalimiste süsteemi. Kaastööd on oodatud aadressile arvamus@delfi.ee.