Urmas Reinsalu Krossile: ka kõige paadunum argpüks või pessimist pole seni küsinud, kas sellist riiki on vaja kaitsta
Viimaste aastakümnete ühiskondlikult kõige segasematel hetkedel pole ka kõige paadunuma argpüksi või pessimisti käes taolist küsimust kuulnud. Erinevad jamad on olnud, erinevaid kaabakaid on Eestis jagunud. Erinevaid sigadusi on tehtud ja tülisid olnud. Ja korraga visatakse õhku väide, et mitte kaabakaid ei pea korrale kustuma või asjades selgust looma, vaid tuleks asjad maha vaikida ja teha eetrivaikus, sest muidu hakkab rahvas lilledega Vene tanke tervitama. See on justkui Putini riigiideoloogia ja vaikiva ajastu kokteil. Paraku on see õigusriigi ja demokraatliku riigi suhtes molotovi kokteil. Krossi küsimust võib kohata Kremli internetitrollide veergudelt. Seal on selle küsimuse ülesanne toita ebakindlust osana infooperatsioonist.
Õigusriigis tulebki asjad läbi arutada. Õigusriik hakkab lagunema siis, kui inimestel tekkib tunne, et seadusi kohaldatakse erinevate mõõdupuudega või riiki juhitakse kusagilt nurga tagant. Eetrivaikus õõnestab usaldust riigi suhtestaotlema, mitte see, et eeter on mõtteid ja teemasid täis.
Krossi teoorias tuleks keelata või „mitteluua“ arutelu korruptsioonijuhtumite kohta, mida praegu palju avalikult arutatakse, sest neid samastataks siis Eesti iseolemisega, mis ei väärivat kaitset. Ikka päris pöörane au mõnele isikule. Egas Eesti rahvas läheks rindele korruptantide asjaajamise kaitseks. Korruptsiooni mahavaikimine just suurendab võrdeliselt julgeolekuriske ja teeb meid hapramaks ja manipuleeritavamaks.
Kommunikatsioon ja läbipaistvus laseb ühiskonnas tagada paremini julgeolekut. Kui asjad on teada, siis saab neisse ka suhestuda. Kui Kallas käis Savisaare juures hääli kauplemas, siis oli kaalul ka Kremli mõjukaart, nagu viitab Reformierakonna peasekretär. Kodanikel on õigus teada, mida siis Savisaar Kallasele lubas oma toetuse eest, mida hiljem ellu viis. Eesti riigikaitse kõrgeima juhi kohta taotleti mingisuguse Kremli diiliga, nagu kinnitavad Nebokat ja Pentus-Rosimannus. See on küll küsimus rahvuslikust julgeolekust. Rahvusliku julgeoleku huvides vajame vastuseid. Kui ühiskonnas luua meeleolu, et ei tohi küsida, siis on võetud meilt ka õigus vastustele. See ei tee aga diile olematuks.
