Peeter Ernits: Eesti riik ei ole nii põdur, et tulekahju hirmus elav Piirissaar oma murega üksi jätta
„Olen Piirissaare vallavanem Liina Miks ja kirjutan Teile meie murest, kuna ei saa "võimudelt" abi,“ algas esimene kiri. „Nagu me kõik teame, on Piirissaart viimasel ajal kimbutanud korduvad tulekahjud.“
Väikeseks meeldetuletuseks: ööl vastu 16. maid põles Piirissaarel maha kolm elumaja ja palvemaja, ööl vastu 31. juulit veel kaks elumaja ning ööl vastu 13. septembrit veel üks elumaja.
„See on olnud väga raske aasta tervele kogukonnale,“ kirjutas Piirissaare vallavanem.
„Ükskõik, kas tegemist oli süütamiste või õnnetusjuhtumitega, on pannud see meid tugevalt hirmu tundma kogukonna turvalisuse pärast. Ei ole ju veel teadagi, kas need jamad on lõppenud või mitte.
Piirissaare vallavalitsus ja meie vabatahtlikud on püüdnud teha omaltpoolt kõik, et tagada kohalikule kogukonnale häda korral parim võimalikest. Selle jaoks oleme eelarveväliselt puhastanud ära kõik kaldaäärsed lautrid ja süvendanud kunagisi, ärakasvanud veevõtutiike. Vald on seda teinud heas usus Eesti riiki, kes meedia sõnutsi tunneb Piirissaare vastu huvi ja annab oma toetuse.“
Piirissaare vallavanem saatis kirja siseminister Hanno Pevkurile 28. augustil.
Vald palus abi augustis-septembris toimunud tiigi kallaste puhastustööde hüvitamiseks. Need läksid maksma 9800 eurot. Tillukese omavalitsuses jaoks on see pöörane summa, liiati veel planeerimatu väljaminek.
Siseminister Pevkur vastas Piirissaare vallavanemale alles poolteist kuud hiljem ehk 11. oktoobril. Pange tähele, alles poolteist kuud hiljem!
„See vastus on "pikk soru sooja õhku",“ tunnistab Piirisaare vallavanem.
„Oleme nördinud. Pealegi helistas enne presidendivalimisi meile korduvalt Laine Randjärv, kes kinnitas, et minister ISIKLIKULt jälgib, et meie taotlus leiaks lahenduse ja tunneb muret Piirissaare turvalisuse pärast. Tema väljendid tunduvad vallavalitsusele mõnitusena.
Ka meie tublid vabatahtlikud on sügavalt nördinud saadud vastuse pärast!“
Siseminister pakkus vallavanemale välja võimalused, kust raha taotleda.
Küsige KIK-st, kui sealt ei saa, siis küsige KÜSK-i ehk Kodanikuühenduse Sihtkapitalilt, mille järgmine taotlusvoor on plaanitud avada järgmise aasta kevadel.
„Meil on kriisiolukord ja töid saab teostada ainult väga kitsa ajavahemiku jooksul,“ ahastab Piirissaare vallavanem. „Vallal ei ole võimalik kolm kuud eelläbirääkimisi pidada, kui töid saab looduslike olude tõttu teha ainult siis, kui saab.
Jah, me oleme süüdi, et oleme lasknud 10-20 aasta jooksul ranniku kinni kasvada! Oleme süüdi jah: RAHA MEIL SELLEKS ei ole niikuinii.
Ja ka maa on riigi oma, kus asub probleem. Puhastatud veevõtu kohad ei kuulu vallale! RÕHUTAN.
Kes seda ette teadis, et kriis tekib. Praegu aga on aasta lõpuni meil eelarves -8500 eurot, kui mitte rohkem.
Ääretult nõme oleks Piirissaare vallal minna riiklike/omavalitsuslike baasülesannete pärast Lääne kommertspanka laenu võtma ja saada selga veel ka välismaiste isandate jaoks intressid. Ma olen selle vastu nelja jalaga! See oleks tõeline riiklik lugupidamine Eesti idapiiril asuva ääremaa suhtes,“ ütleb vallavanem.
„Ja nagu krooniks: saime tiigi puhtaks ja paar päeva hiljem võeti sellestsamast tiigist kolmanda põlengu kustutamiseks vett!“
Viimane tulekahju puhkes ööl vastu 13. septembrit.
Piirissaare vallavanem vaatab murelikult tulevikku. Kuigi EAS eraldas väikesaarte programmist tuletõrje mahutite paigaldamiseks raha juba mullu, aga maareform venib ja omaosaluseks vallal raha pole.
„Nüüd tuleb haldusreform, aga meil on vaja veel terve aasta elada oma olematu rahakoti peal ja küsimus on PÕHIMÕTTES. Aasta lõpuks pean eelarve tasakaalu saama.“
Samal õhtul, kui sain Piirissaare vallavanema kirja, helistasin siseministrile. Riigikogu liige ei pea õnneks poolteist kuud ootama nagu mingi vallavanem.
Siseminister tunnistas, et tema õuel ei kasva rahapuud. Ma ei arvagi, et kasvab, aga Eesti riik ei ole ammugi enam nii põdur, et tulekahju hirmus elava saarerahva oma murega üksi jätta. Täna jätab valitsus tulekahju hirmus elava Piirissaare ilma 9800-st eurost. Eelmisel nädalal teatas valitsus, et neil pole 36 000 eurot väikesaarte elanikele elementaarsete inimväärsete tingimuste loomiseks. Ja nagu riigikogu suure saali aruteludest välja tuli, veetakse juba kuus aastat seanahka.
Samal ajal kirjutati ilma igasuguste süümepiinadeta hetkeemotsiooni ajel korstnasse 70 miljonit. Siis oli vaja päästa Estonian Airi, täna kui abi ootab meie idapiiril olev väikesaar ütleme ülbelt: vaadake ise, kust ja millal abi saate.
Nii ei ole ilus, härrased ministrid!
Esimene kiri
20. oktoobril 2016, 20.18
Olen Piirissaare vallavanem Liina Miks ja kirjutan Teile meie murest kuna ei saa "võimudelt" abi.
Nagu me kõik teame, on Piirissaart viimasel ajal kimbutanud korduvad tulekahjud. See on olnud väga raske aasta tervele kogukonnale. Ükskõik, kas tegemist oli süütamiste või õnnetusjuhtumitega, on pannud see meid tugevalt hirmu tundma kogukonna turvalisuse pärast. Ei ole ju veel teadagi, kas need jamad on lõppenud või mitte.
Piirissaare vallavalitsus ja meie vabatahtlikud on püüdnud teha omaltpoolt kõik, et tagada kohalikule kogukonnale häda korral parim võimalikest. Selle jaoks oleme eelarve väliselt puhastanud ära kõik kaldaäärsed lautrid ja süvendanud kunagisi, ärakasvanud veevõtutiike. Vald on seda teinud heas usus Eesti riiki, kes meedia sõnutsi tunneb Piirissaare vastu huvi ja annab oma toetuse.
Vallavalitsus pöördus septembri kirjas minister Pevkuri poole, et leida rahalist toetust augustis-septembris toimunud puhastustöödele kogusummas 9800 eurot. Arvestades valla eelarve kogumahtu, on see meie jaoks VÄGA SUUR protsent, liigiatigi planeerimatu väljaminek.
Ministri vastus viibis poolteist kuud ja peame siinkohal ausalt ütlema, et see vastus mis sealt tuli on "pikk soru sooja õhku". Oleme nördinud. Pealegi helistas enne presidendivalimis meile korduvalt Laine Randjärv, kes kinnitas, et minister ISIKLIKULt jälgib et meie taotlus leiaks lahenduse ja tunneb muret Piirissaare turvalisuse pärast. Tema väljendid tunduvad vallavalitsusele mõnitusena.
Ka meie tublid vabatahtlikud on sügavalt nördinud saadud vastuse pärast!
Vallajuhina olen jätkuvalt mures valla finantsolukorra pärast ja ka puht moraalselt sooviksin näha riigi suuremat kohalolekut saarel (piirivalvurite tagasisaamist enam ei loodagi), pöördungi Teie, kui riigikogu liikmete: äkki saate meie väikest eelarvet ja saart aidata rahalise panusega, et saaksime eelarve siiski aasta lõpuks tasakaalu? Ääretult nõme oleks Piirissaare vallal minna riiklike/omavalitsuslike baasülesannete pärast lääne kommertspanka intressiga laenu võtma. See oleks tõeline riiklik lugupidamine eesti idapiiril asuva ääremaa suhtes!
Lugupidamisega
Piirissaare vallavanem
Liina Miks
Teine kiri
21. oktoobril, 12.17
Meil on kriisiolukord ja töid saab teostada ainult väga kitsa ajavahemiku jooksul. Vallal ei ole võimalik 3 kuud eel-läbirääkimisi pidada, kui töid saab looduslike olude tõttu teha ainult siis kui saab.
Jah, me oleme süüdi, et oleme lasknud 10 -20 aasta jooksul ranniku kinni kasvada! Oleme süüdi jah: RAHA MEIL SELLEKS ei ole niikuinii. Ja ka maa on riigi oma, kus asub probleem. Puhastatud veevõtu kohad ei kuulu vallale! RÕHUTAN.
Kes seda ette teadis, et kriis tekib. Praegu aga on aasta lõpuni meil eelarves -8500 eurot kui mitte rohkem. Nõme oleks minna riiklike probleemide rahastamiseks lääne kommertspanka ja saada selga veel ka välismaiste isandate jaoks intressid! Ma olen selle vastu nelja jalaga.
Ja nagu krooniks: saime tiigi puhtaks ja paar päeva hiljem võeti sellestsamast tiigist kolmanda põlengu kustutamiseks vett!
Me ei tea, mis saab edasi. EAS on meile väikesaarte programmist eraldanud tuletõrje mahutite paigaldamiseks vahendid juba 2015 aastal. Aga maareform venib ja omaosaluseks meil raha samuti ei ole.
Nüüd tuleb haldusreform aga meil on vaja veel terve aasta elada oma olematu rahakoti peal ja küsimus on PÕHIMÕTTES. Aasta lõpuks pean eelarve tasakaalu saama.
Lugupidamisega
Piirissaare vallavanem Liina Miks
