Majandusteadlane Uno Silberg: seisaku vastu aitaks omavalitsuste suurem iseseisvus
Hetkel paraku keskvalitsuse roll avaliku raha kasutamises vaid suureneb ja ettevõtluse arendamise ning toetamise osas valitseb kohalikul tasandil vaikelu. Maksumaksja raha kasutamine tuleks aga viia allapoole, detsentraliseerida.
Praegune rahajaotus eeldaks justkui, et omavalitsused on rumalad ega tea, mida teha. Samas näevad just nemad olusid lähemalt, kuid neil puudub finantsvõimekus ettevõtluse toetamiseks. Riigi tasandil aga on motivatsioon tegeleda ennekõike selliste algatustega, mis hääli toovad, ettevõtluse areng jääb tahaplaanile.
Riik pole ettevõtluse osas kuidagiviisi parem otsustaja kui kohalik omavalitsus.
Kaabel jookseb, aga ühineda on kallis
Teine aspekt on see, et kohalikul tasemel tuleks tagada märksa paremad teed, ühendused, valguskaablid, IT-lahendused. Kui on olemas heade kommunikatsioonidega keskkond, siis saab luua ka uusi võimalusi ettevõtlusele.
Seni paraku pole riik olnud eriti huvitatud kohalike omavalitsuste toetamisest. Või isegi kui on, siis tavalisele inimesele on nendest headest lahendustest osasaamine keeruliseks muudetud. Minu maalt jookseb kahest kohast üle valguskaabel, aga sellega liitumine maksab 20 000 eurot.
Ja kolmas ülesanne on hariduse väärtustamine. Tasuta õppega on meil aga paraku tupiktee, sest ressursse juurde ei tule ja täiskasvanud õppija ei saa töö kõrvalt ka oma raha eest enam õppida. Ometi on Euroopas näites äppide loomiseks ja muuks taoliseks uue majanduse tööde tarbeks vaja palju uut tööjõudu, kes kõik vajab koolitamist.
Varem samal teemal:
Einar Vallbaum: "Me ei tohi Lätist ja Leedust lõplikult maha jääda",25.10, EPL.
Viljar Veebel: "Tulemuspõhise majanduse asemel on tulnud hipstersotsialism",11.07, EPL.
Ott Pärna: "Kolm sammu intellektuaalsest seisakust edasi", 15.01, EPL
