Urmas Sutrop: ajakirjandus ei tohi meid sõjaga hirmutada
Meie riigiasutused peavad tegema kõik, mis on nende kohus, et tugevdada heidutust ja riiklikke kaitsestruktuure, et siin oleks piisav hulk meile sõbralike riikide sõdureid ja lahingutehnikat, et võimalikul vaenlasel ei tekiks soovi meid rünnata või siin rohelistest mehikestest sisside abil midagi korda saata.
Maailm on ärev. Ning see ärevus tungib iga päevaga üha rohkem meie ellu. Kui Venemaa ründas Gruusiat, siis tundus see veel kauge lokaalse konfliktina. Krimmi ebaseaduslik liitmine Venemaaga ning sõda Ida-Ukrainas tõid sõja meile lähemale. Süüria sõda, kus Venemaa süüdimatult rahulikke elanikke, haiglaid ja muid tsiviilobjekte pommitab, on sõja muutnud väga reaalseks.
Selleks, et säilitada sisemist rahu, on vaja sõjaohu teemat käsitleda väga tasakaalukalt. Aktuaalset Kaamerat vaadates tundub, et sõda on juba alanud. Me näeme ärevaid uudiseid siia saabuvatest liitlastest ning läänemerel ülbitsevatest Vene laevadest ja lennukitest ning igasugustest raketisüsteemidest.
Kogu meie ajakirjandus peaks teemat käsitlema tasakaalukalt ja meid rahustavalt. Ajakirjandus on psühholoogilise kaitse eesliinil. Sõjateemat on küll kerge müüa, aga pärast on raske selle tagajärgedega tegeleda. Kui rahvas on hirmunud, kui vastase asemel heidutame oma rahvast, siis on ju meie vaenlase eesmärgid juba osaliselt täitunud.
Meie elanike hirmutamisega tegelevad niigi igasugused sputnikud, baltnjuusid ja muud Vene ajupesu ja propagandakanalid. Ajakirjandus peaks endalt küsima, kas me tahame muutuda nendesarnasteks.
Me peame jääma kindlaks oma demokraatlikele väärtustele ning ei tohi hakata ei kuradit ega peltsebuli peltsebuliga välja ajama. Meie riik ja ajakirjandus peavad jääma demokraatlikeks ning kaitsma rahvast. Ajakirjandus ei tohi meid hirmutada. Vaja on tasakaalukat teavitust sellest, mis meie ümber toimub, kuid nii, et säiliks meie riigi sisemine rahu.
