Eesti riik, euroraha, maksu- ja tolliamet ning kaitsevägi on kõik ideed inimeste peades

Rahvusluse üle vaidlevad Olev Remsu ja Ruuben Kaalep on päris inimesed. Sama ei saa aga öelda ideede, religioonide ja ideoloogiate kohta. Need on väljamõeldud.

Ajaloolane Yuval Noah Harari on öelnud, et päris asja ja väljamõeldise vahel vahet tegemiseks on lihtne test - kas see, millest me räägime valu suudab tunda?

Me võime küll rääkida metafoorides ning väita, et geenid on isekad või rahvustel on mingi eripärane iseloom, kuid lõplikult on olemas vaid inimesed ja nende rõõmud ning kannatused.

Remsu ja Kaalepi viimatised teineteist sarjavad sõnavõtud Päevalehes ja Delfis on vastanduvad, kuid mõlemad kaitsevad omi väljamõeldisi ja valu tunda ei suuda kummagi kujutelmad. (30.10, 19.10, Delfi)

Briti endisel peaministril Margaret Thatcheril oli õigus - ühiskonda pole olemas, on vaid mehed ja naised. See ei tähenda, et väljamõeldistel poleks väärtust.

Väljamõeldud asjad teevad inimeseks

Väljamõeldud asjad on põhjus, miks inimesed on meie planeedil valitsev liik. Väljamõeldised aitavad inimesi koordineerida edukamalt kui bioloogilistel alustel koostööd tegevad sipelgad või karjainstinktist juhitud kariloomad.

Koostöö aluseks on uskumus eesmärkidesse ehk teisisõnu asjadesse, mida veel ei eksisteeri ning seni kuni neid ei eksisteeri saab eesmärke väljendada vaid sõnades ja piltides. Sõnad ja pildid on olnud inimkonna kõige võimsam vahend ideede edasikandmiseks. Nõnda liikusid väljamõeldised ühest mõistusest teise ja mõned neist on osutunud selgelt paremaks inimestevahelise koostöö soosimiseks.

Piibel näiteks tagas keskaegses Euroopas erakordselt mitmekesiste kultuuride koordineeritud käitumise. Kõik käisid kindlal ajal pühakojaks määratud kohas ning preesterkonna sõnumid lihtrahvale olid üle terve kristlaskonna üllatavalt ühtsed.

Selle kõige käigus peeti loomulikult õigeks nende väljamõeldiste huvides loodud rituaale, moraale ja võimusuhteid. Ka oldi nende nimel olema valmis andma andamit ja tegema teisi isiklikke ohverdusi. Vajadusel mindi ka tapma neid, kelle väljamõeldised olid teistsugused.

Praegu ei sea keegi kahtluse alla, et Eesti riik, euroraha, maksu- ja tolliamet ning kaitsevägi eksisteerivad, kuigi nad on kõik ideed inimeste peades. Need on ideed, mis aitavad meil moodsal ajal koostööd teha, kuid näiteks teiselt planeedilt tulnutele oleks meil raske seletada, miks me usume asjadese, mida tegelikult pole olemas.

Ühes võin ma Kaalepiga nõustuda - maailma kultuuriline mitmekesisus on tõepoolest oluline inimkonna arengu seisukohalt, kuna selle sees peitub indiviidide mitmekesisus. Perspektiivide mitmekesisus ei peitu mitte ainult kultuurides, vaid igaühes meis. Keegi teine ei mõtle nõnda nagu Olev Remsu, Ruuben Kaalep või sina ja mina. Väljamõeldised nende ja meie peades on teistsugused, kuid sügaval on tajuda alusstruktuuri - humanism. Tahes tahtmata oleme me kõik humanismi lapsed, kuigi mõni on mässumeelsem kui teine.

Maailm kohaneb inimesega

Idee sellest, et igaühel on oma arvamus maailma asjadest, moraalist ja võimusuhetest, eraldiseisvana mingist ülimast tõest on humanistlik idee. Humanism pani inimese maailmapildi keskmesse inimese enese. Humanismist võrsunud inimese tegude aluseks saavad olla vaid tema mõtted ja sisemised soovid.

Enne humanismi inimene kohanes maailmaga, alates humanismist kohanes maailm inimesega. Teravad ühiskondlikud võitlused meie ajal pole mitte inimeste, vaid väljamõeldiste vahel ja inimesed on vaid tööriistaks nende väljamõeldiste elushoidmisel ja levitamisel.

Selle pilguga soovitan ka selliseid mõttevälgatusi lugeda – kaitstakse tihti endi väljamõeldisi paljastades samas, et teise väljamõeldised on väljamõeldised. Selles on paratamatult midagi iroonilist, kuid saab ka irooniast kõrgemale tõusta.

Millised väljamõeldised aitavad meie ajal kõige paremini inimestel koos tegutseda - kas selleks on rahvus, riik või inimõigused? Praegu on veel vastus lahtine, kuid juba küsimise küsimine on samm edasi.