Monika Haukanõmm: "Seisakumurdmise" valitsus ütles seisakumurdjatele "ei"
Uus valitsus peab suutma vastata ilma pika mõtlemisajata mitmele suurele Eesti ees seisvale väljakutsele: kiirendada majanduskasvu, parandada vähekindlustatud inimeste toimetulekut, tagada riigi demokraatlik ja korruptsioonivaba juhtimine, parandada kohalike omavalitsuste elujõudu, tagada rahvastiku jätkusuutlikkus jne. Eesti riigipuu on kasvanud inetult kõveraks. Ilma kvaliteetse tööriistata seda sirgemaks enam ei tee.
Jälgides sotside, keskerakondlaste ja irlikate juhtide pressikonverentse jäi mulje, et nemad tahavad tegelda probleemidega väga selgelt ning lahendused on laual. Pärast esimest peaminister Taavi Rõivase mahavõtmise järgset pressikonverentsi süvenes tunne, et jää hakkab kiiresti liikuma.
Nagu on teada, tuli Vabaerakond uue jõuna poliitikasse, et murda seisak ja seista avatud valitsemise eest. Oleme pidevalt rõhutanud, et meil on mandaat muutusteks ja demokraatliku ning korruptsioonivaba juhtimise tugevdamiseks. Selleks on meil ideid ja pädevaid inimesi, ja mitte ainult riigikogu saadikute seas. Seetõttu otsustas erakonna juhatus kohe, et erakond on valmis läbi rääkima ning valitsusvastutust kandma.
Kolmik rõhutas pärast seda mitu korda, et võtavad meie soovi väga tõsiselt, et on avatud ja soovivad olla kaasavad.
Komejant kohtumiste edasilükkamiste ja kassi-hiire mäng kestis kauem kui nädala, väsitades nii avalikkust kui ka meid. Reede hommikul saime teada, et uus koalitsioon meid valitsusse ei soovi. Nad kartisid kaotada seisakumurdja ja kaasaja imagot, mida on viimastel päevadel püütud usinasti luua. Maskeering osutus kehvaks: seisakumurdjast Vabaerakond ei sobinud „seisakumurdjate“ valitsusse, sest kohtade ja mõjuvõimu omavaheline ärajagamine vana skeemi järgi on väga tähtis.
See oli närvide mäng, kus kolmik soovis suunata meid iseseisvalt „ei“ ütlema, et taas saaks demagoogiliselt väita et “Vabaerakond ei ole valmis, neil ei ole inimesi ega põhimõtteid”. Olgu siinkohal selgelt välja öeldud: Vabaerakond on küps valitsusvastutuseks ning me tõesti uskusime kolmiku juttu, et meie ideid soovitakse tõsiselt võtta.
Reede hommikul öeldi selgelt, et demokraatia osas tuleb lagi ainult riigikogu valimiste kampaaniakuludele ja veel ei tea, milline. Ühiskonna sundparteistamise vähendamist, riigikogu ja kohalike volikogude rolli ja täitevvõimu järelevalvet ei tugevdata, erakondade rahastamist ei vähendata, Riigikogu liikmetel ei keelata istuda ka omavalitsuse volikogus (peibutuspartide seadustamine), riigiettevõtete nõukogusid parteilastest ei puhastata. Sotsiaalmaksu lage ei seata ja sotsiaalmaksu põrandat ei tühistata. Nimekiri saab päris pikk.
Lisaks savisaarlaste küsimus. Ratast mittetoetanud Keskerakonna saadikud võivad valitsuse tööd saboteerida. Suurema konflikti korral võib see lõppeda valitsuse seiskumisega või kahjulike otsustega. Kuna Savisaare seltskond on aastaid viljelenud läbipaistmatut korruptiivset mõtlemist, siis teeb Jüri Ratase valik selle seltskonnaga kokkuleppimise kasuks meile suurt muret.
Kolmikliit on olnud meie suhtes väliselt sõbralik, kuid olemasoleva info alusel tõden kurvastades, et kasutatakse meile olulisi märksõnu, kuid sisu on hoopis teine või väga nõrgalt seostatud. Selle võtte nimi on „omasta ja marginaliseeri“.
Kolmikliidu tänane vastus meile oli „ei“, aga sedagi ei suutnud Ratas, Ossinovski ja Tsahkna päris viimasel hetkeni selgelt välja öelda. Ilmselt loodeti, et ehk kaalume ka poolkõva varianti – olles opositsioonis, toetada koalitsiooni mõne hüve eest.
Nii Vabaerakond ei tee. Meie valik on selge, kas teostame oma ideid valitsuses või jääme opositsiooni, kus meie ülesanne on muuhulgas valitsuse kontrollimine ja rumaluste ärahoidmine. Jätkame kindlasti tööd oluliste teemadega.
Sedavõrd negatiivne kogemus sunnib meid Jüri Ratase peaministri kandidatuuri vastu hääletama. Vabaerakond ei ole nõus, et Eesti poliitika kvaliteedile ja meie majanduskeskkonnale olulised otsused on visatud prügikasti.
