Poolt ja vastu: kas ministril peaks olema kõrgharidus?
Leian, et kõigil ministritel peab olema vähemalt magistritasemel kõrgharidus. Ka tippametnikud peaksid olema magistri- või veel parem doktorikraadiga. Tänapäeva kolmeaastane bakalaureuseharidus on pigem lõpetamata kõrgem või isegi sellest tunduvalt lahjem haridustase.
Arenenud riigid saavad suurepäraselt aru, et mida kõrgem on haridustase, seda väärtuslikum on töötaja. Näiteks võiks tuua USA finantskeskuse Wall Streeti, kus töötavad edukalt kosmoloogias kraadi saanud inimesed. Haridus on hinnas ja see näitab kvaliteeti.
Olen nõus Nokia endise juhi Jorma Ollilaga, kelle sõnul on haridus eriti tähtis väikeste riikide jaoks nagu Eesti või Soome, sest inimpotentsiaal on meil väga väike. Riigi edukus sõltub inimestest, kes on valmis pühendama oma nooruse teadmiste omandamisele, mis tähendab raskeid valikuid hoida end tagasi alternatiivsetes tegevustes, mis võiksid noortele inimestele meeldida. Selliseid inimesi tuleb hoida, sest nende päralt on tulevik. Nemad on need, kes suudavad panustada Eesti majandusse. Kahjuks olen kohanud ka ametnikkonnas arvamust, et nende sekka pole vaja tipphariduse tasemega inimesi (eriti doktoreid). See on äärmiselt lühinägelik arusaam.
Ilmselt on paljudele ikkagi väga südamelähedane leninlik suhtumine, et ka köögitüdruk võib riiki juhtida.
Küll aga peaks minister olema kõrgelt haritud. Mitte alahinnates kõrgkooli kui suurpärast arenguvõimalust, ei maksa alahinnata ka autodidakte ehk iseõppijaid, kes panevad tihtipeale kokku unistuste õppekava ja leiavad endale erakordsed õpetajad, kes aitavad neid soovitud tasemele.
Kümne aasta tagune rahvusvaheline uuring (World Values Survey) näitas, et eestlased peavad hariduse all silmas diplomit, aga usun, et vahepeal oleme rahvana elukogenumaks ja -targemaks saanud. Ülo Vooglaid ütleb, et haridus on protsess: valmisolekute kujunemise elukestev jada. Ja et valmisolek pidevalt muutuva eluga hakkama saada on seisund, mida me nimetame harituseks.
Haritud minister ei pea olema hea spetsialist, küll aga peab ta valdkonda väga hästi tundma ja olema generalist. Spetsialistitöö teevad ära ministri alluvad. Ministrilt oodatakse eelkõige võimet kanda visiooni ehk peamist (ministeeriumi ja riigi) eesmärki ning seista väärikalt selle kõrge eesmärgi eest. Ministri missioon ehk peamine ülesanne eeldab väga kõrget sotsiaalsete oskuste taset, sealjuures eri keeltes rääkimise ja kirjutamise võimet. Rääkimata kõrgetest nõuetest isikuomadustele.
Kõrgkooli diplomiõppe läbimine ei ole kindlasti ainuke tee saada haritud inimeseks ja miks mitte seejärel ministriks.