Argipäev

Kui pärast tormilist kurameerimist ülepeakaela paari minnakse, siis võib peigmees alles pärast mesinädalaid taibata, miks pruut teda kunagi enda poole ei kutsunud – veelgi enam, juba tänava otsas lahkumissuudluse andis ja siis kiiresti nurga taha põgenes. Eks ikka sellepärast, et varjata oma eluaset ja seal leiduvaid arvukaid sugulasi!

Pärast pulmi saabub argipäev ja siis tuleb vastne abikaasa paratamatult külla kutsuda. Avanev pilt võib olla pärit otsekui mõnest neorealistlikust Itaalia filmist. Pidevalt purjus isa, tünnipaksune ema, kes armastab laulda roppe laule, töötud vennad, kellel on alatasa sekeldusi politseiga, litsakas õde ja voodihaige vanaisa, kes laseb alla, kuid tavatseb sellest hoolimata kõiki mööduvaid naisterahvaid tagumikust krabada. Pole just kõige säravam seltskond, kuid ometi on nad nüüd sugulased ja hakkavad peigmehe õuduseks noorpaaril regulaarselt külas käima.

Just selline kaader kerkib silme ette, kui uue võimukoalitsiooni ja äsja ametisse astunud valitsuse peale mõelda. Keskerakonna pestud ja kammitud esindusnägude varjust on hakanud välja piiluma seni tagumistes ridades seisnud tegelased. Siiani ei läinud eriti kellelegi korda, milline seltskond soojendab riigikogu toole igaveseks ajaks opositsiooni mõistetud parteist. Keegi ei teadnud nende nimesid. Aga nüüd on nad korraga võimukoalitsiooni osa. Nüüd keeratakse prožektor neile otse näkku ja uuritakse, kellega on tegemist. Ühtäkki on ajakirjanikel neile palju küsimusi.

Repinski ja Stalnuhhin ei jää viimasteks, kelle kohta Jüri Ratase käest aru päritakse.

See on harjumatu ja võib isegi paanikat tekitada. Enamasti polegi ju tegemist valgustkartvaid toiminguid tegevate kelmidega, vaid lihtsalt inimestega, kes on harjunud elama omas mullis, väljaspool Eesti avalikkuse huviorbiiti. Keskerakonna senine juhtkond kuulutas ju partei lausa väljaspool Eesti seadusi olevaks. Aga nüüd peavad needsamad inimesed ise Eesti riigis seadusi tegema ning seetõttu oma eluviiside ja tõekspidamiste kohta aru andma. Kunagi suutis üks Keskerakonna poliitik ajakirjaniku küsimusele vastata vaid: „Ei kommentaari!” Tänapäeval jääb sellest väheks.

Muidugi ei maksa arvata, et peigmehe pereski on kõik korras, seal võib ehk kohata hoopis Põhjamaade kriminullidest pärit tegelasi, kelle laitmatu välimuse ja puhta renomee taga varjab end jõle pervert. Siiski on Jüri Ratase olukord tunduvalt keerulisem kui Margus Tsahkna või Jevgeni Ossinovski oma. Karta on, et Repinski ja Stalnuhhin ei jää viimasteks, kelle kohta tema käest aru päritakse. Ootamatul kombel võib Ratase päästeingliks osutuda Edgar Savisaar, kes jonnakalt koostööst keeldudes on teinud Keskerakonna maine parandamiseks kõige rohkem. Kujutagem ette, kui Savisaar olekski hakanud auesimeheks ja lööks praegu erakonna juhatuses aktiivselt kaasa! Õnneks on vanahärra solvunult Hundisilmale tõmbunud ja kui tal tõesti läheb korda luua kohalikeks valimisteks oma nimekiri, oleksid Ratase mured murtud. Hamelini linna rotipüüdja viiks vilepilli puhudes kõik probleemsed isikud endaga.