Kaine rooli kõrval tõusku ausse ka puhanud rool

Riskiv käitumine sõidukiroolis seostub ennekõike kiiruseületamise, teistega mittearvestamise ning alkoholiga, kuid lisaks eeltoodule on üks tõsiste liiklusõnnetuste põhjus väsimusseisundis sõidukijuhtimine.

Uuringud näitavad, et 20-25 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest või haigusseisundis sõidukijuhtimisest. Sellised õnnetused lõppevad kolm korda suurema tõenäosusega tõsiste vigastustega või surmaga kui puhanud autojuhil.

Sõidukijuht ei tohi vastavalt liiklusseaduse paragrahvile 70 olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist, sest väsimus- ning haigusseisund põhjustavad reaktsioonikiiruse aeglustumist, roolis tukastamist ning isegi magamajäämist.

Põhjuseid, millest tekib väsimusseisund, on mitmeid, kuid ennekõike on see seotud vähese unega. Magamine alla viie tunni öö jooksul tõstab liiklusõnnetusse sattumise riski 4,5 korda.
Samuti võib väsimustunnet süvendada eelmisel õhtul tarbitud alkohol, mis rikub inimese normaalse unetsükli ning inimene lihtsalt ei puhka välja.

Inimestel on ööpäevas välja kujunenud bioloogiline rütm, mis mõjutab meie kehatemperatuuri, söömist, joomist ning kõige olulisemalt – meie tähelepanuvõimet. Paraku pea 80 protsenti igapäevastest sõidukijuhtidest ei maga vähemalt ühel päeval nädalas soovituslikku 7-8 tundi und, noored kuni 25-aastased autojuhid peaksid ööpäevas magama veelgi kauem.

Väsimust ei ole võimalik enda tahtele allutada ega kogemustega üle kavaldada. Kolmandik autojuhtidest tunnistab, et on öisel ajal vähemalt korra roolis tukastanud või ei mäleta mingit osa oma sõidust.

Enamjaolt on tegu nn mikroune efektiga – autojuht küll sõidab avatud silmadega, kuid ta ei suuda meenutada viimase paarikümne sekundi vältel toimunut. Kiirusel 90 km/h liigub sõiduk 20 sekundiga tervelt 500 meetrit.

Prantsusmaal läbiviidud uuringutes tuuakse välja, et 85 protsenti roolis magamajäämisest põhjustatud liiklusõnnetustest toimusid sirgel maanteel. Vähenenud reaktsioonikiirus pikendab oluliselt ka peatumisteekonda, mistõttu suureneb mitmekordselt oht raske liiklusõnnetuse põhjustamiseks.

Ameerika Ühendriikide (The National Higway Traffic Safety Administration) uuring toob välja, et tervelt 55 protsenti kõigist väsimusega seotud liiklusõnnetustest on osaliseks alla 25-aastane sõidukijuht. Noorem iga, vähene sõidukogemus, oma võimete ülehindamine ning alkoholi tarvitamine on põhilised riskifaktorid alla 25-aastastel sõidukijuhtidel väsimusega seotud liiklusõnnetustes.

Enim liiklusõnnetusi, milles osalevad noored juhid ja kus süüdi väsimusseisund, toimuvad ennekõike öösel ja varahommikul ajavahemikul kella 2-6, põhjuseks ebapiisav uni ning pikk järjestikune ärkvelolek.

Kindlasti tuleks võimalusel planeerida oma sõite nii, et tagasisõit ei jääks öisesse ega varahommikusse. Terve öö kaasas olnud või järgi kutsutud autojuhi seisund on oluliselt kehvem kui puhanult, seega oleks kõige mõistlikum ja hoolivam käitumine veeta öö sihtkohas või alustada tagasiteed oluliselt varem.

Päevane unisus on reeglina krooniline probleem ning võib viidata uneapnoele – unehäire, millele on iseloomulikud korduvad hingamispausid une ajal ja mis seondub hapnikutaseme muutuste ja une katkestustega.

Ravimata uneapnoe korral on oht sattuda raskesse liiklusõnnetusse kuni 7 korda kõrgem kui tervel inimesel, valdav enamus päevasest väsimusest tingitud liiklusõnnetustest juhtub õhtuse tipptunni ajal, kella 16-18 vahel.

Unehäired ja vähene magamine ning sellest tulenev väsimus ei ole mitte ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu. See soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhutõbi – kujunemist, kuid pikaajaliste probleemide puhul tuleks kindlasti arsti juurde minna, et võimalikult kiirelt abi saada.

Väsimusseisund võib tabada igaüht ning selles ei ole midagi ebaloomulikku. Kui tunned sõidukijuhtimisel väsimust, peata sõiduk ohutus kohas ja puhka. Tavaliselt piisab ka 15-20 minutilisest uinakust.

Pikema sõidu korral tuleks võimalusel teha puhkepause (soovitavalt iga 2 tunni järel) nii päevase kui öise sõidu puhul ning pausi ajal liikuda värsket õhus, teha võimlemisharjutusi, eelkõige kaelale ja õlavöötmele.

Kindlasti ei tohiks roolimineku eel tarvitada ravimeid, mis aeglustavad reageerimisvõimet ning soodustavad väsimust. Pikema sõidu eel pole soovitav süüa palju, eriti rasvaseid ja süsivesikurikkaid toite, sest see suurendab unisust juba pool tundi pärast einestamist. Kange kohv ja šokolaad omavad väsimuse vastu vaid lühiajalist mõju – väsimuse vastu aitab ennekõike uni.
Hooli endast ja oma lähedastest ning veendu, et sõidukit asub juhtima puhanud ja terve juht.