Kanada teadlane: edukaks lõimimiseks võiksid noored eestlased õppida rohkem vene keelt

Uues koalitsioonileppes on integreerumist soodustavad punktid küll mitte-eestlastele, ent mitte eestlastele.

Integratsioon on kahesuunaline protsess, mis tähendab, et ka eestlased peavad astuma sammu siinsetele venelastele lähemale, leiab täna Tallinnas konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas” esinev Kanada Queensi ülikooli emeriitprofessor John W. Berry.

Tema sõnul on vaja anda Eesti venelastele kindlustunne, et me ei ürita neid assimileerida, misjärel on nad ka kergemini valmis Eesti ühiskonda integreeruma.

Te tulite Eestisse osalema lõimumisteemalisel konverentsil. Kuidas Kanadast paistab, kui hästi on meil õnnestunud venekeelse elanikkonna lõimimine?

Ma olen käinud Eestis alates 1995. aastast mitmel korral. Toona oli teil Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, mille nimi juba näitas, et see pole tegelikult loodud lõimumist soodustama.

Minu jaoks on integratsioon eri kultuuridest pärit inimeste kohtumine, mitte ühe tirimine teise rüppe. See on kahesuunaline tänav, kus kõik peavad millestki loobuma, et midagi võita.

Oma visiitide käigus olen näinud, kuidas Eestis on astutud samme integratsiooni poole ning kaugenetud arusaamast, et vaid vähemused vastutavad lõimumise õnnestumise eest.