Alkoholi tekitatav kulu ja kahju on tegelikult absurdselt suur
Aktsiisitõusu vastased räägivad uurimustest ja erinevate riikide kogemusest, mis väidetavalt nende kõhklusi kinnitavad. Kui neile vastatakse WHO esiletoodud uurimustega, öeldakse, et kahjuks paistab, et me loeme justkui erinevaid uurimusi. Paistab tõesti.
Maailma juhtiv terviseorganisatsioon WHO, aga ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) on lugenud ühtesid uurimusi ja jõudnud kõik järeldusele, et parimateks meetmeteks (nn „best-buys“) on alkoholiaktsiisi tõstmine, kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelustamine.
Alkoholi hind on välja toodud kui kõige efektiivsem meede rahvastiku joomise mõjutamiseks.
Need on globaalsed järeldused, milleni on jõutud kogu olemasoleva tõendusmaterjali, uurimuste ja riikide praktikate analüüsi tulemusel. Muidugi on erinevates kontekstides kõikumisi, teatud erandlikke ajutisi arenguid, kuid üldine järeldus on teadlastel ühine.
Teistele järeldustele jõudmine viitab tõepoolest teistsuguste allikate hindamist. Tegelikult ikkagi vist teistsuguste motiivide omamist. Kui ettevõtjate lähenemine on stiilis - „Itaalias juuakse vähe ja seal pole veinil üldse maksu, järelikult maksustamine ei toimi“ - tasub lihtsalt hakata tõepoolest teistsugust kirjandust lugema.
Ehk sobib siia ka väike meeldetuletus meie oma teadlaste varasematest töödest.
2011. aastal Eesti Panga teaduspreemia pälvinud teadlane Indrek Saar hindas oma uurimistöös optimaalset alkoholi maksustamist Eestis ning ta tõdes, et „optimaalne tase on hetkel kehtivast kõrgem 50% kuni isegi 400%. Samas pean siiski hetkel reaalseks ülemiseks piiriks kuni 200%-list maksutõusu.“
Rõõmustame hetkelise väikese hinnatõusu üle, kuid samas on arusaadav, et optimaalne ehk nagu Saar ütleb, „kõiki olulisi asjaolusid arvestav“ maksupoliitika on veel mägede taga.
Alkohol on igas seda tarvitavas ühiskonnas pealemaksmist nõudev äri. Senimainitud surmade kõrval on pea loendamatu hulk erinevaid kahjusid, alates vandalismist kuni sotsiaalhoolekandeni.
Ja ühiskond tasub selle alkoholiäri kõrvalmõju. Me kanname seda kahju kõik ühiselt. Või tegelikult, me ei olegi suutelised kõiki neid kulusid katma.
Kui hea on meie riigis alkohoolikutest vanemate poolt unarusse jäänud laste kaitse ja hoolekanne? Mida on meil pakkuda alkoholisõtlasest rasedale naisele, kes oskab karta oma veel sündimata lapse tervise pärast ja tuleb abi paluma? Kuidas toimub meil sõltlaste ravi ja rehabilitatsioon?
Need küsimused puudutavad ühte osa alkoholiga seotud tõsistest probleemidest, mille lahendamiseks või millega vajalikul määral tegelemiseks meie riigil ei ole siiamaani raha lihtsalt olnud. Need on eelarveaugud, mis vajavad täitmist, ja otseloomulikult on kõige esimene ja otsesem koht nende aukude lappimiseks alkoholiaktsiis.
Kujutame hetkeks ette, milline peaks olema alkoholi hind, kui me lõpetaksime selle ühiskondliku alkoholikahju kinnimaksmise ja paneksime kogu selle kulu alkoholihinnale otsa. Absurdne?! See kulu ja kahju on absurdne.
