Märt Vooglaid Gustav Adolfi Gümnaasiumist: rahvusooper Estonia laienemist ei alustata ju liitmisest Saku Suurhalliga

On sajandeid seisnud see maja

ning tulnud ja läinud on võim

nagu polekski sõdasid käinud

see hoone on püsima jäänd.

Vanim, vaimne ja väärikas

meilgi on Sinule soov:

jää püsima sajandeid pärast meid

jäägu Gustav Adolfi kool.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi hümn

„Gustav Adolfi Gümnaasium on Tartu Ülikooli kõrval Eesti teine suur haridussümbol, mis on kandnud eestlasi sajandeid kestnud teekonnal vaimsuse poole. Järjepidevus ja pikk ajalugu annavad meie gümnaasiumile erilise tähenduse.“ Nii on kirjas kooli enda kodulehel. Kuid haridussümbolit ja seda vaimsust plaanib Tallinna linnavõim kooli tänase direktori innukal kaasaitamisel pöördumatult lõhkuda.

Juba järgmise õppeaasta algusest ehk umbes 9 kuu pärast peaks osa GAGist, täpsemalt kooli 1.-6. klassid kolima endistesse Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumidesse (mis paiknevad vanalinnas asuva kooliga võrreldes Balti jaama taga - toim.). Selle lükkega plaanitakse luua kesklinna ja GAGi põhikooli 600 uut koolikohta. Eesmärk tundub ju õilis, kuid mida see liigutus tähendab üle 380 aasta püsinud kooli, selle õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja vilistlaste jaoks?

Mida tähendab see, kui üks kool plaanib ühtäkki vastu võtta 600 õpilast senisest rohkem? See tähendab kooli kogu infrastruktuuri muutmist, suure hulga uute õpetajate ja tugipersonali palkamist, sisseastumiskatsete ja vastuvõtutingimuste muutmist (leevendamist) ehk tegelikult kõige otsesemas mõttes kogu kooli ümberkorraldamist. Kooli nimi võib ju samaks jääda, aga vaimsus, mida ta on seni kandnud – head õpetajad, motiveeritud õpilased, kõrge õppetase, vanad traditsioonid, õhustik – kaovad. Koolikultuur on liiga habras, et seda sellisel viisil transportida ja venitada.

Põhimõtteliselt lõhutaks selle liigutusega 385 aastat toiminud tervik, süsteem, mis on elanud üle palju isandaid, riigikordasid, sõdasid ja taude. Gustav Adolfi Gümnaasium kui haridussümbol, mis asutati praktiliselt samaaegselt Tartu Ülikooliga, pidas vastu isegi nõukogude aja, mille haridussüsteem ei lõhkunud kunagi kooli füüsilist korraldust.

Rahvusooper Estonia laienemist ei ole ju kavas alustada liitmisest Saku Suurhalliga. Vabandust võrdluse eest, aga sama meelevastaselt mõjub Gustav Adolfi Gümnaasiumi reformimine.

Praegu surutakse jõuga peale läbimõtlemata muudatust – ühele osalisele on meelt mööda saada kasvava õpilaskonna najal linnalt suurem rahastus ning teisele sobib ambitsioonika direktori abil leida lahendus uute koolikohtade loomiseks seal, kus laste hulk on kasvanud. Kuulates direktori ja linna poolt avalikkusele antud selgitusi ja põhjendusi, tundub allakirjutanutele, et otsustajad ei ole kordagi mõtestanud, mida tegelikult tähendab selline korraldus pika ajalooga kooli ning sellega seotud inimeste, eelkõige õpilaste ja õpetajate jaoks.

Tõsta 17 klassi ehk 500 õpilast uude koolimajja, kus ei ole samu tingimusi, mis koolis, kuhu nad on sisse astunud. Leida kiiresti hulk häid õpetajaid 600 õpilase õpetamiseks; õpetajaid, kes suudaksid pakkuda seda kvaliteeti ja taset, mis senistelt GAGi õpetajatelt on nõutud. Ning võtta vastu senisest 600 õpilast rohkem, mis ilmselgelt tähendab, et võetakse vastu palju õpilasi, kes varasemate vastuvõtutingimuste alusel kuidagi ei oleks sisse saanud. Väga raske on panna end uskuma, et kooli seni kõrge õppekvaliteet sellest oluliselt ei lange.

Mõistame, et Tallinnal kui kasvaval linnal on vaja koolivõrku korrastada. Aga probleem on selles, kuidas ning mille ja kelle arvelt seda tehakse. Lugupidamatult ühe Eesti olulisema kooli, selle õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja seni püsinud kooliväärtuste vastu ning läbimõtlematult, kiirustades. Ning seda olukorras, kus GAGi enda hoonete kompleksis on olemas sobivad ruumid, mida saaks kasutada kooli ruumiprobleemide lahendamiseks, kui plaanitav laienemine oleks GAGi huvides. Kuid Tallinna linnavalitsus ei ole miskipärast siiani leidnud võimalust anda neid ruume GAGi kasutusse.

Meil on kultuuripärandina muinsuskaitse all mitmeid vanu hooneid ja looduskaitse all tuhandeid hektareid kaunist maad. Kas Gustav Adolfi Gümnaasium oma ajaloolises terviklikkuses ei ole mitte vähemalt sama suur ja eestlaste jaoks oluline väärtus, mida kaitsta?

Lapsevanemana saan aru, et otsuseid teevad volitatud isikud, need otsused on praeguseks tehtud ja arvamuste kuulamiseks seekord aega ei jäänud. See tähendab, et küll kuuldi, aga ei kuulatud. Kõik otsustajad, täna noored elujõus mehed, peaksid aga mõtlema, kuidas kavandatud muudatused hakkavad paistma kümne aasta pärast. Täna on oht, et tehakse viga, mis on pöördumatu iseloomuga. Viga, mille hinnaks ei ole võidetud eurod, vaid aastasadu hoitud ja kasvatatud vaimsuse kaotus.

(Sama seisukohta jagavad Vooglaidi sõnul veel paljud GAG-i lapsevanemad ja vilistlased)