„Just need poliitilised rühmad, kes on lubanud kõik küllad inimestele kätte hankida, kui aga neid võimule aidataks, on nüüd sunnitud otse meeleheitlikke katseid tegema, et vähemalt ära hoida seniste järelkäijate laialijooksmist. Ühed lehvitavad meeleavalduslikult rohelist, teised punast lippu. Tuulenuusutajad ihuvad jälle oma käremeelsuse kübemekesi. Ei oleks ime, kui isegi sotsialistlikke „lõpusihte” jälle hakataks meelde tuletama.”

Nii kirjutas Eesti liberaalse maailmavaate isa Jaan Tõnisson 1929. aasta jaanuaris, kuu aega pärast tema valitsuse kukkumist ja mõni päev enne Rahvaerakonna konverentsi.