13.12.2016, 00:10
AKADEEMIA 12. nr tutvustus
Hämmastav on tõdeda, et õhtumaade arstiteaduses tuksus üks teadmus, üks kujutelm umbes 2000 aastat elujõulisena.
FOTO:
Niivõrd immuunne ravikunst hakkas levima tänu Hippokratesele (u 460 – u 370 eKr) omistatud traktaadile
Inimese olemusest
(tlk Kaarina Rein). Selle IV peatükis väidetakse, et inimene koosneb neljast komponendist, milleks on veri ja lima ning kollane ja must sapp. Nende tasakaal (eukraasia) inimkehas tagab tervise, tasakaalu puudumine (düskraasia) tekitab haigusi. Mõnes meditsiinitekstide kogumiku
Corpus Hippocraticum
kirjutises on siiski räägitud vaid kahest kehavedelikust: talvel võimutsevast limast ja suvel jõudu koguvast kollasest sapist. Aastaaegade kõrval mõjutavad kehavedelike teket ja tasakaalu veel inimese vanus, geograafiline piirkond ja füüsiline tegevus. Ladinakeelse sõna
humor
(ʻniiskus, vedelik’) järgi sai teooria nimeks humoraalpatoloogia. Hippokratesele omistatud teooriat arendas edasi õpetuseks neljast temperamendist (lad k
temperamentum