Linnar Priimägi: Eesti probleem ei ole ateism, vaid et eestimaalasi ähvardab oht muutuda vähemuseks omal maal
Eestvõitlejaks on pürginud nimekas Mart Sander, kes jõuab uskmatute riskantse võrdluseni homodega ("Kapist välja ja paraadile". Postimees 29.12.2016).
Põhjust andis muidugi president Kersti Kaljulaid, kes ei läinud kirikusse laulatama oma abielu Eesti riigiga. Minagi arvasin, et see on imagoloogiline viga, kuni kuulsin tema põhjendust. Lühidalt väljendab seda hiina vanasõna: ühele kummardust tehes näitad teisele tahtmatult...
Me elame keerulisemas ja traagilisemas maailmas kui paistab aastavahetuse ilutulestiku valgel. Eesti rahvas sureb välja. Ofensiivne demograafiline poliitika on margustsahknate sõnavaht. Aeg on hakata ausalt rääkima defensiivsest demograafilisest poliitikast. Ja mina kuulen seda nooti president Kersti Kaljulaiu (mööndagu mulle säärane deklinatiivne paradigma!) ─ jah kuulen tema vastusest: me ei tohiks teha kombe-erandeid mitte kellelegi Eesti pinnal.
Teisisõnu: me ei kummarda igasse nelja ilmakaarde, näidates igasse teise nelja ilmakaarde... Minu meelest on see presidendiväärne seisukoht. Las tema meil olla selline! Teistsuguseid on küllalt. Igal juhul näitab see, et tol "Kadrioru tüdrukul" (no näeb ju niimoodi välja!) on laiem silmaring ning avaram vaade maapealsetele asjadele kui nendel, kelle harras pilk on ainiti pööratud taeva poole.
Ei tarvitse nõus olla kõigega, mida teeb president Kersti Kaljulaid. Isegi mina jälestan, et ta on oma lossi majutanud Liia Hänni, kes Eestis tekitas sundüürnike probleemi. President Kersti Kaljulaid võib ka edaspidi vigu teha. Kuid mõista tuleb teda seal, kus mõistusest abi on.
Eesti probleem ei ole ateism. Eesti probleem on selles, et eestimaalasi ─ just eestimaalasi, mitte eestlasi ─ ähvardab oht muutuda vähemuseks omal maal.
