Kadri Simson: Paljud reformistid tunnistavad, et nende erakond vääris valitsusest väljalangemist
2016. aasta kujunes nii maailma kui ka Eesti jaoks muutuste- ja üleminekuaastaks, mille mõju tulevikule on raske hinnata, kuid säilib lootus, et suurtest muutustest kasvavad välja püsivalt positiivsed uuendused.
Välispoliitikas oli aasta tooniandjaks kahtlemata USA tulevane president Donald Trump, kelle väljalangemist presidendirallist ennustasid aasta tagasi paljud, kuid kes püsis vaatamata asjatundjate ennustustele pildis terve aasta.
Oskusliku kampaania ja valijate muutunud ootuste kulminatsioonina presidendiks tõusnud Trumpi edasised sammud maailma võimsama riigi esimese mehena on üles paisanud palju küsimusi. Kas neis kõlavad hirmud realiseeruvad või maandab suurriigi aparaat riskid, on näha uuel aastal.
Lisaks Trumpi edule olid välispoliitika aasta märksõnadeks pagulaskriis, sellega kaasnev hirm ja kasvanud terrorirünnakute laine Euroopa keskustes ning muidugi ka jätkuv kaos Süürias ning brittide segadust külvanud Brexiti hääletus. Mitme olulise Euroopa riigi valitsusvahetus iseseisvana võttes pole midagi erakordset, kuid ajal, mil Euroopa Liidu ühine tulevik on suurema kahtluse all kui eales varem, lisab see ärevust.
Lõppev aasta oli pehmelt öeldes ennustamatu ka sisepoliitikas. Aastat võeti ajakirjanduses ja mõneti ka poliitilistes ringkondades justkui valimiste vahelist perioodi, mil on huvitav jälgida maailmas toimuvat, kuid kodumaiselt oodati järjekordset tiksumist, mille ainsaks vahepalaks pidi saama presidendi ametisse määramine.
Nagu teame, ei läinud presidendivalimised aga oodatud rada pidi. Reformierakonna suutmatus näha kandidaatidena kedagi teist kui üht endi omast, välistas vajalikud kokkulepped ja lükkas valimised kaosesse, mis tipnes mitme valimisvooru läbikukkumisega.
Dogmade kõrvaleheitmine sisepoliitikas
Presidendivalimiste segadusest sündis aga midagi positiivset ja edasiviivat. Selleks, et Eesti ei jääks ilma väärika riigipeata, olid parlamendiparteid sunnitud koos tegutsema, senised huvid ühiste eesmärkide nimel maha jätma ja üle pikkade aastate esimest korda opositsiooni-koalitsiooni koostööd tegema. Olen veendunud, et Kersti Kaljulaidi valimisest, kes minu hinnangul on väga hea president Eesti Vabariigile, sai alguse uus ja parem poliitiline kultuur.
Riigipea valimistele järgnenud perioodi ning toimunud poliitrevolutsiooni ei oleks osanud aga ka kõige parem hiromant ette näha. Muutused Keskerakonnas tõid kiirelt kaasa kaua oodatud vahetuse ka valitsuse tasandil, avades seega ukse täiesti uuele poliitikale Eestis. Keskerakonna valitsusse tõusmine andis võimaluse heita kõrvale seni valitsenud dogmad, mis hoidsid Eestit justkui pantvangis ning alustada mitmele valusale seisaku põhjusele lahenduste otsimist.
17 aastat järjest võimul püsinud ja riigiparteina käitunud Reformierakond pidi esmakordselt pika aja jooksul opositsiooni pingile istuma. Arvestades aja jooksul loodud toitumisahelat, oli erakonna jaoks tegemist tõsise löögiga ning oli loomulik, et selle tagajärjena peab oma koha loovutama ka erakonna esimees, kes kaks aastat tagasi selle positsiooni mõneti juhuslikult hõivas. Täna on piisavalt palju reformiste, kes tunnistavad, et nende erakond vääris valitsusest väljalangemist, olgu see õpetuseks senistele juhtidele, kes veel viimase hetkeni riigis toimuvaid muudatusi eitada üritasid.
Uue aasta esimesel nädalal saame tunnistada esmakordselt Reformierakonna esimehe valimisi, sest viimased 22 aastat on valik erakonna liikmete eest tagatoas ära tehtud. Tegemist on tõsise uuendusega, mille tulemusena saab erakonna uueks juhiks, kas Kristen Michal või Hanno Pevkur. Kuna valik tehtakse oravavõrgus, võiks esimese sidemed kontoris talle mõningase eelise tuua.
Kui maailmas aasta jooksul toimunud suuremad sündmused ja muudatused on pigem skaalal negatiivse märgiga, siis Eestis toimunud muudatusi pean ma positiivseteks uuendusteks, millest võib pikemas perspektiivis sündida rohket kasu.
Eesmärk murda seisak
Uus valitsuskoalitsioon toob kaasa poliitika, mille eesmärk on murda tänane seisak ning viia Eestit edasi. Esimese suurema sammuna vastuvõetud uuenduslik maksupakett toob suurema sissetuleku ligikaudu 86 protsendile Eesti töötavatest inimestest ja sarnase positiivse mõjuga otsuseid lisandub valitsuse esimese saja tööpäeva jooksul teisigi.
Esimese hinnangu valitsuse tegevusele saavad Eesti inimesed anda tuleva aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel, mis on poliitiliselt võttes kindlasti üheks aasta tippsündmuseks. Tegemist on valimistega, mis annavad senistele suurerakondadele ülevaate sellest, kas muudatuste aastal langetatud otsused kannavad vilja või mitte. Ka väikeparteidele on tegemist omamoodi tõehetkega – kas viimastel valmistel tekkinud õhin jätkub ka edaspidi? Samuti saame näha, millise muudatuse toovad valimistele 16-aastased valijad.
Uuel sügisel on Eesti rakkes Euroopa Liidu Ülemkogu eesistumisega, mis paneb meie õlule nii mõnegi üle-euroopalise probleemi lahendamise. Kuid eesootava aasta suurim ülesanne jääb ikka koju, et saada üle siin vinduvast seisakust. Kui arengut pole, algab lagunemine. Seega inimeste elujärje paranemine ja kasvav majandus on baas, millele saab kasvatada kõik teised head ootused uueks aastaks.
Loodame, et 2017. aasta tuleb nii Eestis kui ka maailmas veidi vähem tormiline kui möödunud aasta ning negatiivsed üllatused asenduvad kõikjal positiivsete uuendustega.
