Aivar Sõerd: mingeid mošeesid siia ehitada ei ole vaja
Kas Eesti president peaks käima jõulude ajal kirikus või näitama muul moel üles positiivset suhtumist usu ja usklike vastu?
See on presidendi enda otsustada, kas ta käib jõulude ajal kirikus või mitte. Kirik ei sõltu meil riigist, aga see ei tähenda, et riigi ja kiriku vahel ei võiks olla formaalseid suhteid. Kristlikel väärtustel on meie ühiskonnas suur roll.
Enda kohta võin öelda seda, et kuigi ma pole kiriku liige, olen alati suhtunud kirikusse suure austuse, mõistmise ja lugupidamisega. Riigi ja kiriku vahel peaks olema dialoog. Kirikul on päris suur roll ka sotsiaal- ja hoolekandetöös ning hariduses. Seda kiriku panust tuleb hinnata ja tunnustada.
Peale selle tahaks öelda seda, et praegusel ajal kui kaugemates maakohtades pannakse kinni postkontoreid, kaovad kauplused ja pangakontorid, siis pole kuulda olnud, et seni oleks kuskil kogudusi suletud. Kogudused on jäänud väiksemateks ja seal on rohkem eakaid inimesi, aga majanduslikest raskustest hoolimata tegutsevad kogudused edasi ka kõige kaugemates kohtades ja ääremaal. Seega on kirikul kanda ka regionaalne roll.
Kas Eesti riik peaks kohtlema luteriusku ja luterikirikut teistest paremini – näiteks eelistades luteri vaimulikke riiklikel tseremooniatel, toetades pühakodade kordategemist jms?
Ei saa öelda, et riik kohtleb luteri kirikut teistest paremini. Riigieelarves on väike eelarve pühakodade programmi tarbeks. Selle programmi vahendite kasutamisel on eesmärgiks kõigi Eesti sakraalehitiste ja kultuuriväärtuste säilitamine. Üsna suur osa ka niinimetatud saadikute katuserahadest läheb kirikuga seotud valdkondadele.
See on saadiku enda otsustada, kas see läheb luterlikule kirikule või mõnele muule kirikule. Eesti Kirikute Nõukogu koondab ja ühendab erinevaid kirikuid, ka see nõukogu on oma tegevuseks saanud riigilt rahalist toetust. Samas Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on Eestis eriline asend, meie kultuuriloos tuleb luterluse rolli ja teeneid hinnata kõrgelt.
Kas edukamaks sisserändajate Eesti ühiskonda lõimimiseks oleks vaja suurendada meie ühiskonna usklikkust või hoopis ilmalikkust? Kuidas seda saavutada?
Eesti ühiskonda lõimumiseks pole sisserändajatel mingeid takistusi. Kõige parem ja kiirem võimalus selleks on osa saamine meie rikkalikust kultuuriprogrammist. Eestis on aasta ringselt arvukalt erinevaid traditsioonilisi rahvaüritusi, kultuuriüritusi ja kontserte, igaühel on võimalik leida endale midagi sobivat. Tallinnas kestab kuni selle nädala lõpuni Bachi nimeline muusikafestival “Reformatsioon 500”. See on ainulaadne võimalus osa saada Euroopa reformatsiooniajastu suurte heliloojate loomingust kõrgtasemel muusikute esituses.
Millal ja mis tingimustel võiks püstitada mošee Tallinnasse või mujale Eestisse?
See on pigem küsimus kohalikule omavalitsusele. Olen ise töötanud Viimsi valla volikogus, aga mulle teadaolevalt pole seda teemat isegi mitte arutatud. Eesti on osa Euroopa kultuuriruumist ja selle kujunemisel on ajalooliselt ülisuurt rolli omanud kristlus ja kristlikud väärtused. Mošeed koos kõige sinna juurde kuuluvaga ei ole selle kultuuriruumi osa ja mingeid mošeesid siia ehitada pole vaja.
