Liisa Oviir: tänavu on reede ja 13. jaanuar õnnelik päev, aeg "Team Estonia“ tulekuks on küps
Mõned päevad tagasi avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut kvartaalse konjunktuuriülevaate: meie majanduskliima on taas rahuldav, eratarbimine hea ja investeeringute olukord ebarahuldav.
Ehk – „majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus ja kesine rahvusvaheline konkurentsivõime”. Seega ei midagi uut. Ilmselt seetõttu ei ületanud see info uudiskünnist ka enamikus meie meediakanalites.
Sama kirglikult nagu metsa eksinud riigikogu liige Aadu Kägu hõikab Seenelkäigus „Viivi!“, kordame meie siinpool ekraani mantrana „Peame elavdama majandust! Aga kuidas?“ Ometi annab konjunktuur – ja isegi kord kvartalis – vastuse, mida majanduse elavdamiseks teha.
Rohkem investeeringuid! See esimesena pähe tulev lihtne vastus ei ole aga kogu tõde.
Üks paradoks: eratarbimine on meil hea alates aastastl 2010, kui väljusime majanduskriisist, ometi on Eesti ettevõtjate kindlustunne madalam enamike Euroopa Liidu riikide ettevõtjate omast ja majanduskliima jätkab vaikses langustrendis ka pärast majanduskriisi ületamist.
Üsna tüüpiliselt on ettevõtjatel ikka ja jälle hingel kolm põhiprobleemi: oskustööjõu nappus, ebapiisav nõudlus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Kahe viimasega, muide, eristume suuresti nii Lääne- kui ka Ida-Euroopa keskmisest.
Riik pole kurt. Nii näiteks asusime toetama suurinvesteeringuid tööstusesse rahaliselt protsendiga investeeringust. Miks tööstusesse? Sest 2/3 ekspordist teeb just tööstussektor. Ka ületavad palgad tööstussektoris Eesti keskmist palka ja lisandväärtuski on seal kõrgem. Selle meetme kogumaht on 3 miljonit eurot.
13 miljonit eurot läheb tööstussektori toetamiseks ettevõtete digitaliseerimiseks. See tähendab kogu Euroopas hoogu koguva neljanda tööstusrevolutsiooni toetamist. Nii aitame ka läbi tööstuse automatiseerimise leevendada Eesti vähenevat ja vananevat töötajaskonda ning toetame ja arendame meie riigi ühte tugevust, mis on loomulikult infotehnoloogia.
Nõudluse poolelt toetavad eksporti 11 riigis tegutsevad EASi ekspordinõunikud, millele lisandub ekspordipartneri otsing, ühisstendid, kontaktreisid ja ekspordivaldkonna koolitused.
Kvalifitseeritud tööjõupuudusele paneme vastu ettevõtjate vajadustega arvestamise haridustellimuses läbi OSKA süsteemi, EASi välismaalaste värbamisprogrammi ja muidugi tööjõu sissetoomisreeglite leevendumise.
Nii üritamegi pakkuda kõigile kõike ja seda nii palju kui väikese, sisetarbimise peal seisva ja üsna kõrgete sotsiaaltagatistega riigi võimalused lubavad. Ning teeme seda minimaalse proaktiivsusega.
On aeg tunnistada, et selline laiapindne, üldine ja suuresti fokusseerimata lähenemine on kallis ega too tulemust, mida me soovime ja mida meie majandus vajab.
2015. aasta sügisel valmis EASi ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel välismajanduspoliitika strateegiapaber, mille stardipunkt esitab neli teed majanduse restruktureerimiseks, mis võimaldaks arenguhüpet või vähemalt arengunihet: välisinvesteeringute juurdetoomine, start-up keskkonna toetamine, olemasoleva majanduse kaasajastamine suurema lisandväärtuse suunas ja ka nihutamine keerukamatele aladele.
Samas strateegiapaberis tõdetakse, et suure lisandväärtusega strateegiliste välisinvesteeringute toomine Eestisse võiks olla see “spunk”, mis aitaks meie majanduskeskkonda mitmel eri viisil – alates uute tasuvate töökohtade loomisest kuni arendus- ja teadustegevuse hoogustumiseni.
Kui vaatame Iirimaa, Singapuri, Soome, Rootsi, Tšehhi ja Leedu näiteid, siis järeldus on selge: neil riikidel on küll omad eesmärgid, kohati erinevad lähenemised, kuid nende kõigi edulood on kinnituseks, et suure lisandväärtusega strateegiliste investeeringute riiki meelitamine annab majanduse restruktureerimiseks võimaluse.
Seeläbi on võimalik saada riiki nii tasuvaid töökohti kui ka lahendada piirkondlikke probleeme.
Mida teha, et Eesti muutuks talendikate inimeste, tasuvate töökohtade ja väärtust loovate investeeringute sihtriigiks?
Juba aastatel 2012-2013 valis valitsus Eesti eelistatud kasvuvaldkondadeks infotehnoloogia, aga ka tervisetehnoloogiad ja loodusressursside väärindamise.
Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja neid valdkondi ka tegelikult toetada. Näiteks tuleks üle vaadata meie haridustellimus, et kas ja kuidas vastab see majanduse kasvuvaldkondade vajadustele ning kas see võimaldab tuua siia kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja vastavalt ka kõrge palgaga töökohti.
Siis muidugi investeeringud, mis peaksid neisse valdkondadesse tooma lisatuge. Ja seda ikka lähtudes eelkõige võimalikust lisandväärtusest, vältides näiteks tooraine väärindamata väljavedu.
Eelmisel nädalal Eestit väisanud meist ca neli korda väiksema Belize’i ekspordi ja investeeringute agentuuri Beltrade juht Leija Melanie Giddeon rääkis, kuidas neil käib hetkel töö, et leida ökoloogilise kakao-oa kasvatuspiirkonda investeering, mis jätaks lisandväärtuse Belize’i.
See tähendab eelkõige oa rikastamist riigisiseselt, mitte tooraine riigist väljamüümist. Belize on olnud väga edukas investeeringute riiki meelitamises, Beltrade’i kuueliikmeline investeeringumeeskond tõi viimase kolme aasta jooksul investeeringuid 300 miljoni USA dollari eest. Kusjuures kõik investeeringud vastavad ja on kooskõlas riiklike arengustrateegiatega, viimatine kakao arengu strateegiaga.
(Ääremärkusena: Belize soovib Eestist osta e-valitsemise konsultatsiooni ja lahendusi, ikka selleks, et riigi valtsemist veelgi efektiivsemaks teha.)
Meenutame artikli algust – „majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus“. Ja siit jõuame vajaduseni luua tugev meeskond uute investorite püüdmiseks. Pangem neile nimeks „Team Estonia“.
Mul on väga hea meel, et peaminister Jüri Ratas on valmis sel teemal kaasa mõtlema ja kaasa töötama. Eelkõige peabki strateegilised otsused tegema valitsus ja peaministri autoriteet on vajalik, et tagada laiapindne koostöö, milleta jäävad suured investeeringud püüdmatuks.
Sel põhjusel ongi reede ja 13. jaanuar tänavu õnnelik päev, sest Stenbocki majas toimub peaministri kutsel esimene kokkusaamine, kus valitsuse ja parlamendi esindajad koostöös ministeeriumide ja nende allasutuste tippametnikega arutavad niisuguse müügitiimi loomist, kellel oleks pädevus ja oskused tuua Eestisse strateegilised investeeringud, mida meie majandus vajab.
Loomulikult kaasame ka ettevõtlusliidud, et siin käiksid era- ja avalik sektor ühte jalga, et majanduse areng oleks selline, mis vastaks kogu riigi vajadustele. Aga kõige olulisem, nüüd on kätte jõudnud aeg teha teoks kõik need head mõtted, mida leiame riigi tellitud paljudest uuringutest, strateegiatest ja arengukavadest.
Nüüd on aeg küps „Team Estonia“ tulekuks", et lükata sisse kiirem käik meie majandusele.
