Linnar Priimägi: "eestimaalased" vastanduvad "mitte-eestimaalastele", sealhulgas ajutistele pagulastele
Mart Helme: „Me käsitleme Eestit rahvusriigina, mitte mingi Eestimaana, kus eestlaste, venelaste, ukrainlaste, soomlaste jne asemel elavad mingid identiteeditud eestimaalased“ (Delfi 02.01.2017)
Helle-Moonika Helme: „Miks president Kaljulaid räägib Eestimaast ja eestimaalastest?“ (Õhtuleht 03.01.2017).
Nad ei tea, mida see peaks tähendama.
Imelik, et nad ei märganud toda sõna siis, kui see rohkem kui veerand sajandit tagasi tihedamalt käibele tuli.
Toona protestisin mina, kirjutades, et "Eestimaa" on kubermang tsaariajast, kus tänase Eesti territoorium jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kummatigi täituvad sõnad ajapikku uue sisuga.
(Muide, praegu on välja käidud ajaloolise Liivimaa taastamise idee ─ minu meelest ebarealistlik, aga vähemalt piiriülene alkoäri muutuks siis kohe Liivimaa sisekaubanduseks.)
Põgusaks paralleeliks üks ajalooline pärimus. Kapitooliumi künkal elavad sabiinid ja Palatinuse mäel elavad latiinid ühinesid Rooma kogukonnaks. Selle legendaarse riigilepingu autoriks peetud sabiin Quirinus pälvis jumaliku austuse ja roomlasi hakati tsiviilisikuina nimetama ka kviriitideks, sõltumata rahvusest, st hõimukuuluvusest.
Algul sai iga Romuluse linlane hõlpsasti Rooma kodanikuks. Hiljem muutus Rooma kodakondsus eksklusiivseks eesõiguseks ja propagandistlikuks valuutaks, millega edukalt spekuleeris isiklikes huvides näiteks Julius Caesar.
Teine kaasus. Ei ole olemas sellist rahvust nagu afgaanid. Lihtsalt tuli leida tolle ala hõimudele mingi ühisnimi ning hakati rääkima "afgaanidest" kui Afganistani rahvast.
Meil käibib samasuguses tähenduses sõna "eestimaalased". Nii nagu tartlased on kõik alaliselt Tartus elavad inimesed, sõltumata rahvusest või kodakondsusest, või tartumaalased on kõik alaliselt Tartumaal elavad inimesed, sõltumata rahvusest või kodakondsusest, tähendab "eestimaalased" täna kõiki alaliselt Eesti Vabariigis elavaid inimesi, sõltumata rahvusest või kodakondsusest.
Säärane terminus technicus niisiis. Umbes nagu "elanikud". Umbes nagu "kaasmaalased". Umbes nagu "Eesti rahvas" (suure algustähega; väikese algustähega "eesti rahvas" märgiks eestlasi).
Selles tähenduses "eestimaalased" vastanduvad "mitte-eestimaalastele", sh ajutistele pagulastele.
Iseküsimus, kuivõrd on Eesti Vabariigi valitsusel kavas pagulased põlistada, muutes nemadki ajutistest alalisteks, eestimaalasteks, Eesti rahvaks. Sellele küsimusele ─ kas pagulased tuuakse siia igaveseks ─ selget vastust meil ei ole. Aga võiks olla küll.
