Tarmo Mere: Eesti elektrivõrgust liigub läbi suhteliselt vähe elektrit, see mõjutab ka iga tarbija kanda olevat võrguteenuse tasu
Energia hind mõjutab peaaegu iga inimese elu ja ettevõtete konkurentsivõimet. Märkimisväärse osa elektri koguhinnast moodustab võrgutasu – keskmiselt kolmandiku, ettevõtetel osakaalult vähem, kodumajapidamistel rohkem.
Avalikes aruteludes ringleb aegajalt erinevaid võrdlustabeleid, mille algallikad on teadmata või võrreldakse piltlikult öeldes õunu porganditega. Võrgutasu kontekstis sõltub näiteks võrguteenuse maksumus palju kliendirühmast (või keerulisemalt väljendudes sellest, kus paikneb tema elektriühenduse asukoht võrgus), peakaitsmest ja tarbimismahust. Kui siin tausta süvenemata eri riikide üksikud paketid kõrvuti panna, mida on juhtunud, võib jõuda üsna eksitavate järeldusteni.
Teenuse osutamiseks vajalikud kulud erinevad palju ka võrguettevõttel, mille on kompaktne ja aastakümneid heal tasemel hoitud töökindlusega võrk tiheasustuse ja mahuka energiatarbega piirkonnas, ja võrguettevõttel, kelle väike arv kliente peab ülal pidama mahukat “hõreda liiklusega” võrku ja ootab teenuses kiiret kvaliteedihüpet. Ja need kulud ei ole sõltuvuses riigi keskmisest palgast, mida hinnatasemega võrrelda püütakse – võrgu ehitamiseks vajalikud seadmed ja materjalid tarnitakse näiteks Eestis rahvusvaheliste hangetega.
Euroopas oleme keskmiste seas
Eurostati 2016. aasta novembrikuu väljavõtte kohaselt oleme koduklientide võrguteenuse hinnatasemelt Euroopas keskmiste seas. Laskumata detailsemasse analüüsi, annaksin sellele positsioonile viiepalliskaalal hindeks tubli nelja. See, miks võime keskmise kanti jäävat positsiooni saavutuseks pidada, sõltub meie kontekstist. Euroopa Komisjoni 2015. aasta jaanuari raporti järgi liigub meil ühest liinikilomeetrist läbi peaaegu kõige vähem elektrit Euroopas. Võrgu kasutatavus mõjutab otseselt iga tarbija kanda olevat tasu, seades võrguettevõttele eriti kõrged efektiivsuse nõuded. Samal ajal oleme lähiminevikus jõudsalt investeerinud võrgu töökindluse kasvu, viljad on juba ilmnema hakanud.
Allikas: Eurostat
Alates 2005. aastast, mil võrguteenuse hinda elektrikuludes eristama hakati, on tarbijahinnaindeks kasvanud ligi 44% ja võrguteenuse hind 30%. See tähendab, et võrguteenus on üldise elukalliduse suhtes 14% odavnenud. Elektrilevi on suutnud hinna mõistlikul tasemel hoidmiseks tegutseda efektiivsemalt kui muu majandus.
Vähenenud kulude mõjul saame peatselt klientideni tuua hinnalanguse, mille mõju kliendirühmiti tuleb mõistagi erinev. Hinnalanguse saavutamisel on olulist rolli mänginud Elektrilevi tõhususe kasv. Tänu kaugloetavatele arvestitele oleme vähendanud võrgukadu. Samuti oleme hoidnud tegevuskulud viie aasta jooksul samal tasemel, vaatamata ümbritseva keskkonna kallinemisele.
Võrguteenus peab jätkuvalt odavnema
Ükskõik kuidas me ei hindaks end võrdluses teistega või kui vajalikuks ei peaks võrgu töökindluse kiiremat kasvu – on selge, et iga tarbija soovib saada odavamat teenust. Kuuleme üsna sageli lugusid Eesti ettevõtete kesisemast konkurentsivõimest naaberriikidega võrreldes, mis on tingitud suurematest energiakuludest. Teine oluline signaal on odavnevad hajaenergeetika lahendused, mis toovad päikesepaneelid üha rohkematele koduõuedele. Need trendid näitavad, et “elektri kohaletoomise teenus” peab odavnema ja võrguettevõtte pakutavad lahendused paindlikumaks muutuma.
Samal ajal hajaasustusest ja võrgu märkimisväärse uuendamise vajadusest tulenevate väljakutsete ületamisega, otsime Elektrilevis teenuse odavdamiseks lahendusi innovatsioonist. Olulist efektiivsust toovad kaugloetavad arvestid ja nende kaudu võimalikuks saavad lisaarendused. Katsetame ka nö võrguvabasid hajaenergeetika lahendusi kaugetes metsataludes. Efektiivsuse otsing jätkub. See tagab teenuse jätkusuutlikkuse ning edendab meie inimeste elu ja ettevõtete konkurentsivõimet.
