Sellel uuringul oli üks viga – osalejad polnud n-ö autentsed mängijad, mängijad oma sisemisest huvist, vaid värvatud uuringus osalema. Saamaks teada, kuidas Pokémon Go n-ö pärismängijate liikumisaktiivsust mõjutab, värbasid mõned Genfi ülikooli sotsiaalpsühholoogia doktorandid umbes 400 mängijat inglise- ja prantsusekeelsetest Facebooki-gruppidest.

Nende uuringu esimesest voorust – mullu augustis – selgus, et mängijad kõndisid keskmiselt 2,56 kilomeetrit päevas. Mehed keskmiselt rohkem kui naised ja vanemad mängijad rohkem kui nooremad – elukohamaast ja isiksuseomadustest sõltumata.

Uuringu teiseks vooruks, mis toimus detsembris, oli 28% osalejatest mängimise lõpetanud, 72% jätkas. Päevas kõnnitav distants oli vähenenud, aga mängijad ise hindasid, et Pokémon Go on nende liikumisaktiivsust tõstnud. Nad olid ka veidi kehakaalu kaotanud.

Mängimise jätkajad olid püsivama ja sotsialiseerumisest vähem hooliva iseloomuga. Tihti ka võistluslikumad – sooviga saada kätte kõik Pokémonid või jõuda kõige kõrgemale tasemele. Seevastu mängult eelkõige lõbusat seltskondlikku ajaveetmist ootavad inimesed olid mängimise lõpetanud.

Selle uuringu lõppjäreldus oli, et teatud tüüpi inimeste liikumisaktiivsust suutis Pokémon Go suurendada isegi pikemas perspektiivis, aga ülejäänute puhul peab nuputama, kas ja kuidas seda mingi mobiilimänguga teha saaks.

Osad tervishoiuteadlased usuvad, et mängudel liitreaalsuses on inimeste kehalise aktiivsuse tõstmise potentsiaali – saaks näiteks lasta välja temaatilisi mänge lihavõtteks, jaanipäevaks, koolivaheajaks jne, et tõmmata paremini kaasa ka neid, kellel ühe mängu vastu huvi pikalt ei püsi. Pealegi võimaldaksid mobiiltelefonides olevad liikumissensorid, GPS- ja videoseadmed teha mänge, mis liikumisaktiivsust rohkem ja täpsemalt premeerivad kui Pokémon Go.

Teised jällegi juhivad tähelepanu, et Pokémon Go annab hea meelega järele ärihuvidele, mis ei pruugi astuda terviseedendamisega ühte sammu. Näiteks Jaapanis oli Pokémon Go esimene toetaja McDonalds, mille 3000-sse kiirtoidurestorani paigutati gym´id, kus mängijad saavad oma virtuaalelukaid mängitamas käia (ja kõrvale ka mõne eine võtta). USA-s aga alustas Pokémon Go koostööd Starbucksiga.

Tundub siiski, et rohkem oleks liikumisvaeguse vastu abi masinapurustajate liikumisest kui on liitreaalsusmängude arendamisest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena