Venemaa pikib sulava Põhja-Jäämere ümbrusesse üha uusi sõjaväebaase
Venemaa Põhjalaevastik baseerub suurelt jaolt Koola poolsaare baasides, aga nagu kõrval olevalt kaardilt näha, kerkib riigi põhjaservale ridamisi lennuväebaase ja mehitatud sõjaväebaase.
Franz Josephi maa saarestikku Alexandra maale rajati aga sõjaväebaas Arktitšeski Trilistnik, kus on ilmselt 150 meest. Juba varem asusid seal hüdrometeoroloogiajaam ja sõjalise otstarbega lennuväli, aga 2007. aastal hakati piirivalvebaasi tõsisemaks sõjaväebaasiks arendama. Fotodel näeme kohati viiekorruselist hoonetekompleksi, mis peaks tagama sõduritele võimalikult palju mugavusi. Õues on suvel paar, talvel kuni 54 miinuskraadi.
Srednõi saarel asub juba külma sõja päevist kaugmaapommitajate baas, 2018. aastast peaks sõjaline kohalolek olema alaliselt näha ka Wrangeli saarel ja Otto Schmidti neemel. Kokku on rajatud või taastatud ligemale kümme arktilist baasi. Näiteks Soome piiri ääres Koola poolsaarel Alakurttis taastati 2015. aastal Vene sõjaväebaas, mis oli olnud pikka aega mahajäetud ja kuhu nüüd paigutati motoriseeritud jalaväebrigaad (kuni 7000 meest).
Kliima on muutunud
Külm pole igavene. Kusagil mujal pole kliimamuutus nii märgatav kui Põhja-Jäämerel. Seal, kus varem on alati laiunud jää, lainetab nüüd juba igal aastal laevatatav meri. Ja mõistagi peab Venemaa olema valmis kaitsma ka oma põhjarannikut. Teine argument on valduste laiendamine, mis väljendus näiteks 2007. aastal riigilipu põhjanaba jäämassi alla merepõhja asetamises.
Kirdeväila ehk Põhja mereteed, mis tähendab nüüd juba laevatatavat mereteed piki Venemaa põhjarannikut, olevat esimest korda läbitud 1660. (väidetavasti Jaapanist Portugalini) või 1878. aastal (Rootsist Beringi väinani). 2013. aastal läbis seda mereteed juba 71 laeva, kiireim neist 13 päevaga. Mullu oli läbijaid ainult 19.