Kõlvart kaitseb GAG laienemist: mõnikord tuleb oodata enne tulemus ära, et seejärel seda hinnata
Juhtides kutsekoole ja gümnaasiume otse, omavalitsuse osavõtuta, saab reguleerida nende õppurite arvu, kes püüdlevad kõrghariduse poole, ja nende arvu, kes lähevad pärast põhikooli ametit õppima.
Pole ju saladus, et haridus- ja teadusministeerium kavatses gümnaasiumiõpilaste arvu vähendada ja suunata suurema osa kutsekoolidesse. Kahtlemata vajab koolivõrk korrastamist kogu riigis, kuid ministeeriumi/riigi seisukohaga on raske sajaprotsendiliselt nõustuda.
Esiteks, kontseptuaalselt on riik pikas perspektiivis seda edukam, mida kõrgem on iga tema kodaniku haridustase. Sellest sõltub ühiskonna intellektuaalse võimekuse kasv iga järgneva põlvkonnaga.
Teiseks, kooliastmete mehaaniline eraldamine, ilma iga õppeasutuse spetsiifikat arvestamata, võib hävitada nii edukate koolimudelite struktuuri kui ka traditsioonid.
Tallinnas oleme püstitanud enda jaoks mitu peamist ülesannet: tagada linnale vajalik gümnaasiumi õppekohtade arv ja koolivõrgu mitmekülgsus; arendada ja tugevdada kõiki edukaid kogemusi.
Selline süsteem, kus eksisteerib eraldi „ühesuguste“ põhikoolide võrk ja spetsialiseerumine algab alles „sõltumatus“ gümnaasiumis, ei ole jätkusuutlik.
Sügavad teadmised on võimalikud vaid siis, kui nende arendamine algab juba koolihariduse esimeses etapis ning loomulikult jätkub lõppstaadiumis.
Seda protsessi peavad alates algkoolist kuni gümnaasiumini toetama nii struktuur, traditsioonid kui ka õpetajad. Sellepärast peab linna haridusvõrgustikus olema ruumi nii täistsükliga koolidele (1.-12. klass) ühes või mitmes hoones kui ka tugevatele põhikoolidele ja puhastele gümnaasiumidele. Samas üksnes gümnaasiumitel peavad olema otsesed haridusseosed konkreetsete põhikoolidega.
Laps peab saama käia heas kodulähedases koolis
Meie erinevatel aastatel sündinud laste arv on ebastabiilne, mõjuteguriks on ka riigi- ja linnasisene migratsioon. Tallinn peab pidevalt otsima lahendusi, kuidas tasakaalustada laste arvu parima hariduse andmise võimalustega. Töö eeldab paindlikkust nii koolipidajalt, lapselt, lapsevanemalt kui ka riigilt, kes peab kõiki osapooli toetama. Lapsed saavad parima hariduse, kui selle andmises osaleb kogu ühiskond.
Koolivõrgu kaasajatamisega oleme tegelenud mitu aastat ning eelmisel kevadel alustasime uue etapiga. Ühtekokku puudutab reform viit Tallinna kooli. Suured muudatused ootavad ees Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG), mis saab endale vanalinna ja Kalamaja piirile uue esimese ja teise kooliastme õppehoone.
Kalamaja on üks Tallinna kiiremini kasvavaid asumeid. 2016. aasta alguse seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Kalamaja asumis 10 284 elanikku. Elanike arv on selles piirkonnas viie aastaga kasvanud ca 25%.
Vaadates vilgast kortermajade ehitustegevust Kalamajas, tuleb möönda, et piirkonna elanike arv suureneb lähiajal veelgi. Eriti populaarne on see kesklinnalähedane kant noorte perede hulgas, mis tähendab, et koolis käivate ning peatselt kooli minevate laste hulk muudkui kasvab ja kasvab.
Koolivõrgu korrastamisel lähtume sellest, mis on mõistlik ja ratsionaalne. Logistiliselt on Vana-Kalamaja 9 asuv koolihoone GAG-i praegusele majale lähedal – jalutuskäigu kaugusel üle tee, mis teeb kahe maja vahel liikumise lihtsaks nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tänu GAG-i laienemisele saame tuua Tallinna kesklinna ja Kalamaja piirkonda juurde väärtuslikke põhikooli õppekohti.
Traditsioone ei tohi konserveerida
Koolivõrgu korrastamine ei ole mõeldav, kui jätta kasutamata tugevate koolide potentsiaal – selliste, millel on pikad, mõnedel juhtudel koguni sajandite pikkused traditsioonid.
Tallinnas on selliseid koole palju, nende elitaarsus seisneb ja peab seisnema mitte õpilaste vanemate sotsiaalses positsioonis, vaid seal omandatavate teadmiste tasemes ning kasutatavates metoodikates ja suhtumises.
Gustav Adolfi Gümnaasium on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud gümnaasium, vaieldamatult üks Tallinna populaarsemaid koole, kuhu soovib igal aastal õppima asuda palju rohkem lapsi, kui kool suudab ruumikitsikuse tõttu vastu võtta.
GAG on traditsioonidega kool, kus sajandite jooksul on loodud parimaid praktikaid ja säilitatud väärtuseid. Kuid traditsioone tuleb säilitada, mitte konserveerida, sest ka ajalooline kool vajab evolutsiooni.
Selleks, et rakendada uusi õppemeetodeid, on vaja kaasajastada õppekeskkonda, mis omakorda vajab ruumiressurssi. GAG on Eesti üks parimatest ning parimatele tuleb anda võimalus. Tänu laienemisele saame anda GAG-ile täiendavaid võimalusi uute õpilaste vastuvõtuks ning uute õppe- ja õpetamismeetodite rakendamiseks.
GAG-i esimese kooliastme õppehoone planeerimine on toimunud tulevikku vaatavalt, kuid samas traditsioone au sees hoides.
Koolimaja sisearhitektuursete lahenduste välja töötamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Koolis saavad olema harjumuspärasest erinevad ruumilahendused – jooksurajad, tegevus- ja istumisalad. Käsikäes koolikorralduse vormiliste muutustega uuendatakse ka õppetöö sisu.
Direktor Hendrik Aguri juhtimisel töötab koolis ühtne ja hästi toimiv meeskond. Juhtkonnal on olemas visioon, kuidas ühendada sajandite pikkused traditsioonid kaasaegsete arusaamadega, kuidas hoida alles kehtivad põhiväärtused ja võtta kasutusele uusi nutikaid lahendusi.
Koolist teevad kooli ja hoiavad selle vaimsust ikkagi inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Ning selleks on GAG-il potentsiaali kuhjaga.
Mõnikord tuleb selleks, et tulemust hinnata, oodata ära tulemus.
