Toomas Alatalu: Moskva valmistab pinda ette Lavrovi ja Tillersoni kohtumisele
Kumbki pool teab, mida teiselt oodata ja juba järgmisel nädalal, 16.-17. veebruaril kohtuvad Bonnis G20 välisministrid ehk oodata on uue USA riigisekretäri Rex Tillersoni ja Sergei Lavrovi esimest kohtumist. Bonni kohtumise järgselt aga toimub traditsiooniline Müncheni julgeolekukonverents, millele saabub ka USA uus asepresident Mike Pence ning eile tuli kinnitus tema kokkusaamisest seal kolme Balti presidendiga.
Vaieldamatult oluline avaldus Eestile, Lätile, Leedule - kuna Pence ei kohtu kõigi jutulesoovijatega, siis on kena teada, et meiega arvestatakse, sest me oleme oma liitlaskohustusi korralikult täitnud – asi, mida Trumpi administratsioon tõsiselt võtab –, ja asume olulises kohas suure poliitika mõttes. Kas ka mõne olulise idee väljakäimise mõttes?
Olnuks imelik, kui Moskva poleks sellele teatele reageerinud ja seda tehtigi asevälisministri Aleksei Meškovi suu läbi. Muide, Vene välisministeeriumi tänase teate kohaselt kohtub Euroopaga suhete pidamist kureeriv Meškov järgmisel nädalal Türgi asevälisministriga.
Asevälisminister kordas juba leierdatud teesi sellest, et NATO vägede ilmumine Balti riikidesse ja Poolasse kujutab endast ohtu Venemaale. Asevälisminister püüdis arve kasutades NATO ohtu suuremaks puhuda ja ei öelnud midagi piirkonnas olevate Vene vägede suuruse ja relvastuse kasvu kohta viimastel aastatel.
Standardsest avaldusest väärib siiski meeldejätmist üks detail, sest Meškov rõhutas: „Esimest korda pärast Teist maailmasõda näeme meie piiridel Saksa sõdureid.“ Tasub mäletada, kuidas Krimmi okupeerimise ja „Novorossija“ projekti käivitamise päevil alustas Vene propagandamasin igapäevaselt juttu „fašistidest“ Kiievis, mis aga ühel päeval asendati võõravõitu terminiga „fašistlik hunta“ Kiievis.
Mõistagi tehti seda vältimaks survet Berliiini hellale kohale, sest Saksamaad oli ettearvatult vaja kui üht Ukrainas kokkukeedetud supi lahendajat. Hunta aga seondub venemaalastele eeskätt Franco režiimiga Hispaanias (1936-1974) ja Pinocheti režiimiga Tšiilis (1973-1990).
Sestap on tänagi huvitav oodata Kremli propagandamasina järgmisi käike - kas jätkuv jutt piirdub vaid Saksa sõdurite kohaletuleku lihtsa mainimisega või hakatakse seda teatud hetkel teatud epiteetidega täiendama. Nüüd pole muud, kui oodata ära Tillersoni ja Lavrovi kokkusaamine.
