Kehalise võimekuse enesehindamine on hea, aga ka mõned katsed ja normatiivid on vajalikud
Nii kehaliste kui vaimsete võimete arendamiseks ja säilitamiseks olulist liikumist tuleb harjutada lapsest saati ning tasapisi võib mängulisus asenduda ka rutiinse tööga. Hinnangu andmisest ja enesehindamisest, millest oli juttu artiklis „Tulevikus panevad lapsed kehalise kasvatuse tunnis ise endale hindeid“, võiks siiski edasi minna ka kontrollkatsete sooritamiseni.
Neile, kes ei ole veel leidnud päris oma spordiala, pakub näiteks ujumises, jooksus, hüpetes või jõuharjutustes normatiivse eesmärgi püstitamine väljakutse, mille nimel regulaarselt treenida. Loodetavasti annab see arusaamise ja kogemuse iseseisvaks tööks. Ainult sammude lugemisest jääb vahel väheks, sest oluline on ka, millise pikkuse ja sagedusega ning kui kaua järjest neid teha.
Näiteks sisekaitseakadeemia kehaliste sisseastumiskatsete üheks eesmärgiks on teha esmane valik nende kasuks, kellel on eeldust paremini hakkama saada õpinguperioodi raskustega.
Sisekaitseakadeemias oleme kogenud, et vaatamata katsete läbimisele – lävendnormid oleme püüdnud enamikule jõukohased hoida – kipuvad esimese semestri jooksul tekkima vigastused, kas siis harjumatust koormusest või mõne vana trauma baasil. Samas eeldatakse kaitseväelastelt, politsei- ja piirivalve, vangla või pääste valdkonna töötajailt tavapärasest suuremat valmisolekut enda kehalisi võimeid ka tööalaselt rakendada. Regulaarne sportimine nende võimete arendamiseks tuleb pooleldi ametikohustusena kaasa.
Kindlasti võidavad lisaks jõuametkondadele ka paljud ettevõtted, pered ning kogu riik, kui lapsi on harjutatud liikuma ning tekitatud vajadust selle järele, et nad saaksid ka hilisemas elus vastavaid tervist toetavaid valikuid teha. Õpetajad suudavad kindlasti nii motiveerida kui enamasti ka pakkuda eakohaseid pingutusi.
Kui mu esimeses klassis õppiv poeg teatab, et neil lasti trennis teha 50 kätekõverdust, tekitab see hämmeldust ning ülekontrollimisel selgub, et tema kõverdused on puusade üles-alla vibutused sirgete käte peale toetudes. Sisekaitseakadeemia sisseastumiskatsetel saab maksimumpunktid juba 45 toenglamangus kätekõverduse eest, aga enda keha liikumist peab suutma kontrollida ning tehniliselt vildakad kordused arvesse ei lähe.
Selleks, et enesehinnagu järgi katsetega hakkama saavad noored lõpuks ka akadeemia kehaliste võimete sisseastumiskatsed läbiksid, pakume tuge eelkatsete tegemise võimalustena nii märtsis kui mais. Varakult proovima tulijad, kes on võimeid üle hinnanud, saavad tagasiside enda tegelikule tasemele ja mõned kuud treenimisaega, et juulis viimastel katsetel kõik õnneks läheks.
