Ilmar Vananurm: setotamine on läinud üle piiride
Pole mingi patt, kui 3,5 valda ühinevad. Kuid kui Ida-Petserimaad ühendab siiani kenasti Petseri rajoon, siis siinpoolne ühendus võiks aegade selgumiseni olla nimetatud Lääne-Petserimaa. Mitte umbisikuline Setomaa, kus niinimetatud setod enamust ei moodusta.
Need jõud, kes hiljuti tegid suure eelreklaamiga ära nn SetoValla, kasutasid justkui veerand sajandi tagune NLKP palju helgeid lubadusi: Setomaa on Eesti mastaabis jõukas maapiirkond. Setomaa on isemajandamisel põhinev piirkond. Setomaa on isemajandamisel põhinev piirkond...
Aastat 20-30 tagasi häbenesid setoks olemist kõik need praegused tegelased, kes nüüd Setomaa-programmist raha saavad ja „Ühtset Setomaad“ luua püüavad. Verinoored aga ei saa asjast aru.
Väidan juba aastaid, et see setotamine teenib üksnes poliitilisi ja muidugi ka rahalisi eesmärke.
Fr. R. Kreutzwald, kui ta tegi uurimustöid Vene Impeeriumi Teaduste Akadeemiale, nimetas Pihkvamaal ja Petserimaal elavaid meie hõimlasi Pihkvamaa ja Petserimaa eestlasteks. Seto-sõna levis J. Hurda rahvaluulekogumise aegu, olles enne saksakeelsete etnoloogide käest saanud kena sõna setukezen. See tuli sõnadest Sõto Maa (Sõdade Maa)= sõtomaalasõ´, transkripteerides sai viimaks moodustis Seto Maa; sest õ-tähte ning häälikutki pole ei saksa, soome, rootsi, vene ega läti keeles!
Setomaa asendamist Petserimaaga olen alati lugenud reeturluseks ja pühaduseteotuseks. Meie juured on toponüümis Petserimaa. Mitte aga suhteliselt hilja tekkinud sõnaühendis Setomaa.
Las olla seto leelo, seto käisekiri ja seto keel, tegelikult dialekt. Kuid Seto passi pole kellelgi olnud ning kõik petserimaa eestlased on käinud eestikeelseis koolides.
Tuntud koduloolane Leo Reissar Mikitamäelt, kes 1996. aastal üllitas oma raamatu „Setumaa läbi aegade. Petserimaa“, ei tahtnud ega saanud kuidagi Petserimaad ajaloost välja visata. Petserimaa on maateaduslik, kartograafiline, rohkem kui poole tuhande aasta vanune toponüüm, mida nüüdsel „Eesti ajal“ häbenevad üksnes Tartu rahulepingust loobujad.
Eesti riigi sünniga sündis Petseri maakond ning ükskord peab see taastuma. Ametnikud Seto valdade liidus, riigikogus ja valitsuses, kes Petserimaad Setomaaga asendada (ja sedagi vaid 1/3 ulatuses!) püüavad, edastavad kurikavala, petserimaalastele lausa vaenuliku sõnumi: „Me pole ju Eestit reetnud. Petserimaad pole olnud ja enam ei tule. Vaadake ja tundke rõõmu – te saite oma Setomaa! Mida te veel soovite?“
Kolme ja poole vallaga võib ju mingi Setomaa voolida, kuid sellest, et kontrolljoone tagusel Petserimaal on samapalju setosid-eestlasi-venelasi üldnimetusega Eesti Vabariigi kodanikud, möödakaemine võrdub omade reetmisega. Täna reedame niisiis viis tuhat petserimaalasest EV kodanikku, homme aga on järsku Eesti riik sunnitud reetma 50 000 (Narva täis inimesi)?
Pole mingi patt, kui 3,5 valda ühinevad. Kuid kui Ida-Petserimaad ühendab siiani kenasti Petseri rajoon, siis siinpoolne ühendus võiks aegade selgumiseni olla nimetatud Lääne-Petserimaa. Mitte umbisikuline Setomaa, kus niinimetatud setod enamust ei moodusta.
Eestimaal pole ainsatki nn setot, kes oleks setokeelse hariduse ja kodakondsuse saanud. Näen ja tunnen, et setotamine on igati üle piiride läinud!
