Repliik: väsinud palgavaeste vanemate lapsed peaksid tööle minema, mitte pikendama oma vanemate agooniat

Hiljuti kirjutas Eesti Päevaleht alla 25-aastastest noortest, kes ei tööta ega käi koolis. Üheks põhjuseks, miks noored tööl ei käi, on pakutud seda, et nad näevad, kui raske on nende vanematel, ega taha ise sellist elu elada. Püüdlus paremat elu elada on kiiduväärt, aga kas paremast elust unistades peaksid need täiskasvanud lapsed tõesti oma vanemate kukil elama?

On loomulik, et noor ei saa esimestel tööaastatel hiilgavat palka. Enne tuleks tööandjale ikka oma väärtust tõestada, mitte eeldada, et tööandja seda juba õhust tajub. Noorte ootused on liiga kõrged. Neid ootusi (ja ka laiskust) toetab vanemate suhtumine stiilis „vastikud tööandjad koorivad noori”.

Kui mõni noor väidab, aastaga keeraks ta oma tervise tuksi nagu emagi, siis kas tõesti näitab see soovi oma tervist säästa? Kui jah, siis oma ema tervise hinnaga. Väsinud palgavaeste vanemate lapsed peaksid tööle minema, mitte pikendama oma vanemate agooniat, elades täisealisena ikka veel nende kulul.