Urmas Sutrop: võitlus venelaste häälte pärast toob valimiste eel jälle esile rahvusküsimuse
Ilmselt kõige suurem muutus valimistel on see, et meil on selleks ajaks uued vabatahtlikult liitunud või sunniviisiliselt liidetud omavalitsused. Neid on oluliselt vähem kui enne. Seega on oluliselt vähem ka volikogusid ja rahvaesindajate kohti.
Teine suur muudatus on see, et riigikogu on võtnud vastu endale sobiva seadusemuudatuse, mille järgi „riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast“. Selle tulemusena kandideerib enamik riigikogu liikmeid kohalikel valimistel ja suure tõenäosusega asub valituks osutudes tööle kahte kohta, st jääb nii riigikogusse kui ka läheb kohalikku volikogusse. Peibutuspartidest saavad tavalised pardid.
Aga kandideerida on lubanud ka Euroopa Parlamendi liikmeid, et oma erakondadele hääli tuua. Nemad veel kahele toolile istuda ei saa. Kohalikel tegijatel läheb raskeks, sest üleriigilised tuntud tegijad võtavad kindlasti kõikjal suure häältesaagi.
Kolmas suur muutus on see, et valima tulevad 16-aastaseks saanud noored. Ka nemad muudavad valimiste senist tasakaalu.
Lisaks veel vanad vigurid. Et ajada vesi sogaseks ning olla kõva mees, moodustatakse valimisliitusid, et inimesed ei saaks aru, missugune maailmavaade (kui seda üldse on) või missugused huvid kandidaatide selja taga on.
Väiksemad muudatused valimistes on seotud e-hääletuse ümberkorraldusega. On raske ennustada, kas see kuidagi valimistulemusi mõjutama hakkab.
Kuna valimised tulevad sel sügisel teisiti kui varem – vähem volikogusid ja saadikukohti, riigikogu liikmed võivad istuda kahel toolil, noored tulevad valima –, siis tiheneb konkurents erakondade vahel. Oma positsioonide parandamiseks ollakse kõigeks valmis. Ja siin tulebki mängu vene kaart. Kuna kohalikel valimistel saavad valida kõik elanikud sõltumata nende kodakondsusest, siis on mõni erakond otsustanud panuse teha just venekeelsetele valijatele. Olgu need siis Eesti kodanikud, Vene riigi alamad või kodakondsuseta inimesed.
Juhtiv valitsuserakond annab juba mõnda aega signaale, et leevendame keelenõudeid või muudame vene keele lausa riigikeeleks ning kingime kõigile kodakondsuse, kuulake meie mesijuttu ja valige meid! Lisaks annavad nad kahtlasele Vene riigi infokanalile lahkelt intervjuusid, et siin venekeelsete ja -meelsete hääli võita. Kui asi välja tuleb, siis eitatakse kõike vassides.
Neile sekundeerivad sotsialistid, kes ütlevad koos keskerakondlastega, et vaat, meie ei taha rahvusi lõhestada, aga need teised. Poliittehnoloogiliselt käib kalk arvestus. Kaotame N eestimeelset valijat, aga saame asemele X korda N venemeelset valijat.
Võitlus venelaste häälte pärast toob rahvusküsimuse valimiste eel ja ajal jälle esile. Eestimeelsed erakonnad ei saa seda vaikides pealt vaadata ja nii suruvadki keskerakondlased ja sotsialistid meile valimisteks peale rahvusküsimuse.
Rahvusküsimuste toomisel valimiste keskmesse on ka teisi aspekte. See võimaldab ühe suure naaberriigi riigiaparaadil ja eriteenistustel mõjutada valimiste tulemusi. Mida rohkem venemeelseid kohalikke omavalitsusi, seda suurem tõenäosus on mõjutada samas suunas järgmist riigikogu koosseisu.
Sellest on kahju, sest meil on palju olulisemaid küsimusi lahendada, kui siin elavaid rahvusi omavahel tülli ajada. Meie eesmärgiks on ju kõigi Eesti elanike murede lahendamine ja heaolu. Me tahame, et Eestis elaksid õnnelikud, töökad ja eluga rahulolevad inimesed
