Repliik:kas peaksime tundma pettumust või rõõmu, kui väliseestlaste kolmas põlvkond käitub meie presidendi õpetuse järgi?

Seekord ei olnud president Kersti Kaljulaidil õigus, kui ta Eesti Vabariigi aastapäevakõnes ütles: „Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie.”

Pöörame olukorra ümber. Kui eestlane läheb elama võõrale maale, siis mida me soovime? Kas seda, et ta hakkab end riigi keelt, kombeid ja väärtusi tunnustades pidama soomlaseks, austraallaseks või türklaseks? Või loodame hoopis, et ta kaugelgi maal jääks ihult ja hingelt eestlaseks ning kasvataks eestlasteks ka lapsed ja lapselapsed?

Kas peaksime tundma pettumust, kui väliseestlaste kolmas põlvkond end eestlaseks ei pea, või rõõmu, sest nad käituvad presidendi õpetuse järgi?