Hunnikud algavadki autolammutuse tagahoovi värava alt ning jätkuvad ca 70-meetrisel alal kuni Betooni tänavani välja.

Ärge nüüd saage minust valesti aru – prügi ei ole seal sugugi tööstuslikku päritolu, vaid pärineb tõenäoliselt ikka meie oma linnaosa ehk Lasnamäe elanikelt.

Seal leidub kõike: diivaneid ja tugitoole, laste mänguasju, vanu telereid, aga ka marineeritud kurke ning muid toidujäätmeid - kõik kokku selline olmeläga, mida ei ole just kõige meeldivam koristada.
Halb uudis on, et ilmselt on suur osa sealsest prügist maas vedelenud ning tõsiselt vettinud juba vähemalt eelmisest suvest. Osa reostusest hakkab pinnasega kokku kasvama. Vaid tee ääres olevad hunnikud tunduvad olema värsket päritolu.

Ilmselt on prügi maha panek Betooni tänavale muutunud kohalike jaoks üpris tavaliseks käitumiseks, nõnda, et viimased reostajad ei ole vaevunud isegi võsa alla sisse keerama, vaid on oma hunnikud kohe Betooni tänava äärde maha kallanud. Oo ajad, oo kombed!

Kõike seda seal meie Lasnamäel, keset tsivilisatsiooni, tunnistades tabasin end küsimuselt: kus on olnud meie silmad, head kaaslinlased? Kus on Lasnamäe linnaosavalitsuse ja Rae vallavalitsuse juhtide silmad? Näeme neid küll vabaõhuüritusi korraldamas, linte lõikamas ja reklaampilte tegemas, kuid kus on nad siis, kui neid päriselt vaja on?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena